Maasika kasvatamine

Maasikataim annab suure saagi juba järgmisel aastal pärast istutamist.

Maasikasaak sõltub tegelikult oluliselt sellest, milline on ilmastik ja taimede kasvutingimused õiepungade kujunemise ajal, eelmise aasta sügisel. Hästi hooldatud ja väetatud normaalse niiskusrežiimiga peenral on kõik eeldused õiepungade varajaseks ja rikkalikuks moodustumiseks. Hooletusse jäetud peenral tekivad aga õiepungad hilja, nende areng kulgeb aeglaselt ja neid tekib vähe. Maasikas annab täissaagi teisel aastal pärast istutamist. Kõige saagirikkamad on 2-4 aastased taimed. Pärast kolmandat saagiaastat algab nii saagi suuruse kui kvaliteedi järsk langus. Seepärast peetakse õigeks kasutada maasikapeenart ainult kolm aastat.

Kõige ebasoodsamad tingimused elavad taimed üle puhkeolekus. Maasikataime kasv ei lõpe suve lõpul, nagu teistel taimedel, mis sügisel lehed langetavad. Tema kasv seiskub ajutiselt hilissügisel temperatuuri languse tõttu. Maasikatel puudub bioloogiline puhkus, nad talvituvad sundpuhkuse seisundis. Maasika vähest vastupanu ebasoodsate talvetingimuste suhtes põhjustab ka pinnalähedane juurestik, mis on madalate temperatuuride suhtes tundlik. Eestis talvitub maasikas hästi ainult püsiva lumekatte all, mille paksus on vähemalt 20cm. Ohtlikud on maasikale hilissügised ja varakevadised külmad, mil lumekate ei ole veel tekkinud või lumi on juba sulanud.

Tütartaimedega paljundamine

Maasikat saab kiiresti ja kergelt paljundada. Paljundades võetakse tütartaimi tervelt, kõige saagikamatelt puhmastelt. Puhmad võid saagiajal ära märgistada, et hiljem endal oleks valida õigeid taimi. Kui istikuid on vaja vähesel hulgal, võib jätta igale taimele kasvama 3 - 4 võsundit, igale võsundile 2 tütartaime. Võsundi tipp eemaldatakse. I ja II järgu tütartaimed ei ole oma pärilike omaduste poolest paremad kui II ja IV järgu tütartaimed. Oma arengus jõuavad nad aga varajasema tekke tõttu hilisematest ette ja moodustavas juba samal sügisel õiepungi.

Tütartaimede ülesvõtmisel lõigatakse võsundid noaga puhma küljest lahti ja tõmmatakse taimed ettevaatlikult mullast välja. Taimed on juba aga tugevastu juurdunud ja nad kaevatakse välja käsikühvliga ja istutatakse kohe alalisele kasvukohale. Võsundid koos taimedega asetatakse korvi ja viiakse varjulisse jahedasse kohta. Seejärel lõigatakse tütartaimsed võsundi küljest lahti, nii et taime külge jääb umbes 0,5cm pikkune võsundiosa. Vajaduse korral võib taimi koos võsunditega hoida mõned päevad õhukese kihina jahedal niiskel põrandal ja neid aeg- ajalt piserdada.

Hästi arenenud taimed istutatakse kohe alalisele kasvukohale. Nõrgemad pikeeritakse järelkasvatamiseks paljunduspeenrale. Liiga nõrgad, juurteta või halvasti arenenud, vigastatud taimed visatakse ära.
Paljunduspeenar tehakse huumus- ja toitainerikkale mullale, mille pealmisse kihti segatakse juurte arenemise soodustamiseks turbakomposti või turvast (3-4kg /m2). Taimed pikeeritakse 10cm laiuste reavahedega risti peenart. Reas jäetakse taimede vahe 5 kuni 6cm. Kui taimed jäävad paljunduspeenrale kevadise istutuseni, suurendatakse reavahesid 15 kuni 20cm. Pikeerimisel tuleks rangelt jälgida, et südamikupung ei jääks mulla alla, juured oleksid samal ajal aga tugevasti mulda surutud. Taimed piserdatakse korralikult märjaks. Peenar kaetakse, et kaitsta taimi päikese ja tuule eest. Istikute kasvu ergutab nende kastmine.

Seemnistega paljundamine

Seemnistega paljundatakse võsunditega kuumaasikasorte. Täisküpsed viljad asetatakse paberile kuivama. Varsti varisevad seemned viljalt paberile või eraldatakse need noaga. Seemnised külvatakse võimalikult ühtlaselt külvikasti, sõelutult mullale, millele on lisatud veidi liiva. Külv raputatakse üle peene liivaga ja surutakse kinni. Kast kaetakse esimeste tõusmete ilmumiseni kilega ja hoitakse 20 kraadi juures. Kui taimedel on ilmunud 2 kuni 3 pärislehte, pikeeritakse nad lavasse või peenrale 3-5cm vahedega. Edasi toimetatakse nii nagu vegetatiivselt paljundades.

Milline asukoht valida maasika taimele?

Asukoha valikul tuleks arvestada maa-ala sobivust nii mullastiku kui loodusliku tuulekaitse suhtes. Mullastiku suhtes on maasikas üsna suure kohanemisvõimega, kuid kõige paremini edeneb ta keskmise raskusega muldadel ( kergetel ja keskmistel liivasavi- ja saviliivmuldadel).Sobivaim aluspõhi on vett parajalt läbilaskev liivsavi. Neid muldi iseloomustab hea õhu-, vee-, soojus- ja toiterežiim. Maasikas armastab niisket mulda, kuid ometi ei talu ta ka liigset niiskust. Juba lühiajaline vee seiskumine võib maasika hävitada.

Milline on looduslik tuulekaitse?

Erinevad ehitised/hooned, puud, põõsad ja hekid.Loodusliku tuulekaitse positiivne mõju ilmneb eriti selgesti sügisel rajatud peenardes, kus maasikataimed jõuavad tuulte eest varjatult enne külmade saabumist tugevasti juurduda ja seetõttu ka talvituvad hästi. Vältida tuleks ka liiga umbseid ja varjatud alasid, kuna maasikas on valguselembene taim. Ta vajab avarat päiksepaistelist kasvukohta, kus oleks tagatud õhu liikumine. Varjus ei pruugi maasikas anda korraliku saaki ja võib isegi jääda hoopis saagituks.