Sügis toob endaga kaasa vaiksema rütmi. Kui suvine sagin on möödas ja loodus vahetab oma rohelise rüü kuldse ja vasekarva tooni vastu, on just siis õige aeg minna metsa. Mitte ainult selleks, et värsket õhku hingata, vaid et meelde tuletada, kui hästi loodus oskab meid tasakaalu viia. Mets on sügisel nagu soe tekk – see mähib sind endasse ja laseb maailmal hetkeks kaugemaks jääda. Sammude all krõbisevad lehed, õhus hõljub niiske samblalõhn ja valgus mängib läbi okste, maalides kõik ümberringi kuldseks. Iga hingetõmme toob endaga selguse ja rahu, mida argipäevas kipume unustama. Jalutuskäik metsas ei ole pelgalt liikumine, vaid vaikne kohtumine iseendaga.