Mitte kõik Eestlased ei tähista halloweeni. Aastaid tagasi oli halloweeni tähistamine Eestis ikka väga kauge ja ebatavaline.

Kindlasti oleme me harjunud nägema küll mardi ja kadripäeval inimesi, kes maskeeritud kostüümides ukselt- uksele koputavad, kuid mitte niiväga halloweeni kostüüme. Ehkki halloweeni peetakse eelkõige Ameerika pühaks, tähistatakse seda aastalt -aastasse järjest rohkemates maades nii ka meil. Toimuvad erinevad pidustused ja üritused ja järjest rohkem inimesi ehivad selleks päevaks ka oma kodud.

Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)? Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta näiteks komme. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga arvestada. Halloween on väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev, mille põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal – kõrvitsalatern.

Kõrvitsalaternaid hakati tegema alles Ameerikas, sest kõrvits on ameerika päritolu taim ja varem neid Euroopas ei tuntud. Laterna valmistamise komme ise on pärit 18. sajandist.