Skip to main content

Need detailid muudavad kodu kallimaks ja stiilsemaks – sisekujunduse uus suund

Rubriik DISAIN | DISAINERID
Scandinavian HOME

Kui veel mõni aasta tagasi vaatas sisustusajakirjadest ja showroom’idest vastu peaaegu katkematu rida beeže diivaneid, liivakarva seinu, heledat tamme ja pehmeid kreemikaid tekstiile, siis nüüd on interjöörides märgata selget muutust. Rahulikud naturaalsed toonid ei ole kuhugi kadunud, kuid nende kõrvale on tulnud midagi palju jõulisemat. Must on tagasi, valge on muutunud puhtamaks, tume puit sügavamaks ning mööbli ja sisustusdetailide vormid märksa iseloomulikumaks. Kõige huvitavam on aga see, et ruume ei püüta enam kujundada ühe kindla stiili järgi. Palju olulisemaks on saanud detailid, materjalide omavaheline koosmõju ja tunne, mille ruum tervikuna tekitab.

Ühes hästi kujundatud showroom’is tasubki suure pildi vaatamise asemel hakata ruumi uurima detail detaili haaval. Esimese pilguga võib kõik tunduda üsna lihtne: must, valge, veidi halli, mõned rohelised oksad ja palju päevavalgust. Lähemalt vaadates avaneb aga hoopis teine maailm. Must ei ole lihtsalt must ning valge ei ole lihtsalt valge. Kõrvuti on matt ja läikiv, sile ja kare, pehme ja kõva, uus ja veidi kulunud. Just sellised vastandused annavad ruumile sügavuse.

Üks esimesi asju, mida sellises interjööris märkab, on tume põrand. Kui aastaid eelistati peamiselt heledat puitu, siis tumedam puit on taas väga mõjuv valik. Eriti hästi töötab see suuremas ja valgusküllases ruumis. Tume põrand muudab interjööri kohe väärikamaks ja loob ülejäänud sisustusele tugeva tausta. Kui sellele langeb suurtest akendest päevavalgus, hakkab puidu muster elama. Ühes kohas on pind peaaegu must, teises toob valgus esile pruuni alatooni ning kolmandas joonistuvad põrandale aknaraamide pikad varjud.

Just varjud on detail, mille tähtsust kiputakse sisekujunduses alahindama. Ilus ruum ei pea olema igast nurgast ühtlaselt valgustatud. Vastupidi, kõige huvitavamad interjöörid muutuvad päeva jooksul. Hommikul langeb valgus ühele seinale, pärastlõunal söögilauale ja õhtupoole ulatuvad pikad varjud üle põranda. Nii ei näe sama ruum kunagi päris ühesugune välja.

Suurte akende puhul ei ole vaja neid tingimata raskete kardinate taha peita. Kui privaatsus lubab, võib akna enda muuta osaks sisekujundusest. Mustad raamid mõjuvad valgete seinte kõrval peaaegu graafilise joonistusena. Kui kardinaid kasutatakse, võiks kangas olla võimalikult loomulik ja vabalt langev. Kardin ei pea olema ruumi kõige silmatorkavam element, vaid pigem pehmendama klaasi, metalli ja kivi rangust.

Ka valgete seintega tasub lähemalt peatuda. Valge sein ei tähenda tingimata külma haiglavalget. Veidi pehmem valge muudab musta mööbli kontrasti rahulikumaks ning laseb kunstil, valgustitel ja mööblil paremini esile tulla. Tähtis on ka seinapinna viimistlus. Täiesti sileda pinna kõrval on järjest huvitavamad kergelt ebaühtlased, mineraalse tunnetusega seinad, kus päevavalgus toob esile väga õrnad toonierinevused. Selle kõige keskel muutub must mööbel eriti efektseks. Näiteks suur must söögilaud võib olla kogu ruumi üks tugevamaid elemente, kuid selle mõju sõltub väga palju pinnast. Kõrgläike asemel tundub praegu palju huvitavam sügav matt viimistlus või nähtava puidusüüga pind. Kui käega üle laua tõmmata, peaks materjali peaaegu tunnetama juba enne selle puudutamist. Söögilaua ümber ei pea tingimata olema kuus või kaheksa täiesti ühesugust massiivset tooli. Õhulise konstruktsiooniga tumedad toolid lasevad suurel laual mõjule pääseda ega muuda ruumi raskeks. Eriti huvitava tulemuse annab musta puidu, naha, punutise või tekstuurse kanga kasutamine. Tooli puhul muutub tähtsaks isegi käetoe kuju, seljatoe kumerus ja see, kuidas tooli jalad põrandale langevas valguses välja joonistuvad.

Lauale ei ole samuti vaja palju esemeid. Üks suur keraamiline vaas võib olla märksa mõjuvam kui viis väikest dekoratsiooni. Praegu mõjuvad eriti hästi veidi robustsed käsitööliku tunnetusega anumad. Nende pind võib olla ebaühtlane, glasuur kohati erineva läikega ning kuju isegi pisut ebakorrapärane. Selline ese toob väga korrektsesse ruumi vajaliku inimliku puudutuse. Vaasidesse ei pea alati panema lilli. Suur oks, mõned hooajalised rohelised või isegi peaaegu paljas puuoks võivad mõjuda palju arhitektuursemalt. Eriti mustvalges interjööris on roheline oluline, sest see katkestab range värvipaleti. Siin kehtib aga jälle põhimõte, et vähem võib olla rohkem. Üks suur taim või võimas okstega vaas annab ruumile rohkem iseloomu kui kümme väikest lillepotti aknalaual. Väga palju räägib ruumist ka see, mis on asetatud laudadele ja riiulitele. Suured kunsti-, fotograafia-, moe- ja arhitektuuriraamatud on ammu väljunud raamaturiiuli piiridest. Neist on saanud sisustusdetailid. Paar suureformaadilist raamatut laual, nende peal väike metallist või keraamiline ese ning kõrval madal kauss moodustavad juba omaette väikese kompositsiooni. Siin on oluline mitte muuta kõike liiga täiuslikuks. Raamatud ei pea asetsema täpselt laua keskel ja nende servad ei pea olema millimeetri pealt kohakuti. Üks raamat võib olla lahti, teine veidi nihkes. Just sellised väikesed ebatäpsused annavad showroom’i täiuslikkusele elu.

Riiulite kujundamine on omaette kunst. Kui tegemist on suure musta riiulisüsteemiga, on kõige suurem viga täita iga riiul viimase sentimeetrini. Tume riiul vajab õhku. Mõnel tasapinnal võib olla ainult üks suur vaas, teisel paar raamatut ja väike skulptuur ning kolmas võib jääda peaaegu tühjaks. Tühjus esemete vahel on sama oluline kui esemed ise. Ka siin tasub mängida materjalidega. Musta keraamika kõrvale võib asetada läbipaistva klaasi, valge mati eseme või vana metalli meenutava detaili. Kui kõik dekoratsioonid on sama värvi, sama kõrguse ja sama kujuga, kaob nende individuaalsus. Palju põnevam on kompositsioon, kus üks ese on madal ja lai, teine kõrge ja sale ning kolmas täiesti ebakorrapärase kujuga. Eraldi tähelepanu väärib diivaniala. Valge või väga hele diivan mustvalges interjööris loob vajaliku pehmuse, kuid oluline on valida õige kangas. Täiesti sile valge kangas võib mõjuda liiga steriilselt. Palju huvitavam on jämedama koega villane, buklee või muu tekstuuriga materjal, mille pind hakkab valguse käes elama. Patjadega ei ole vaja diivanit üle koormata. Paar suuremat valget, halli ja musta patja ning võib-olla üks tugevama tekstuuriga aktsent on täiesti piisav. Ka siin ei peaks kõik olema sümmeetriline. Ühes diivani otsas võib olla rohkem patju, teises lihtsalt hooletult üle käetoe asetatud pleed. Diivanilaua puhul näeb järjest rohkem madalaid ja tugeva vormiga lahendusi. Kivi, tume puit, metall ja klaas võivad kõik toimida, kuid kõige huvitavam on sageli nende materjalide kombineerimine. Väga madal must laud heleda diivani ees muudab istumisala kohe graafilisemaks. Kui laual on vaid paar raamatut, madal kauss ja väike vaas, jääb materjal ise nähtavaks.

Valgustid on muutunud üheks kõige olulisemaks sisustusdetailiks. Enam ei valita lampi alles siis, kui kogu ülejäänud ruum on valmis. Hea valgusti võib olla hoopis üks esimesi esemeid, mille ümber ülejäänud interjöör kujunema hakkab. Eriti huvitavad on suured mustad põrandavalgustid. Peenike metallkonstruktsioon, pikk liikuv vars ja suur kuppel võivad muuta lambi peaaegu ruumiliseks joonistuseks. Päeval, kui lamp isegi ei põle, loob selle must siluett valge seina ja suure akna kõrval tugeva kujunduselemendi. Õhtul muutub sama ese valgusallikaks ning ruumi atmosfäär on hoopis teine. Laualampidega toimub midagi sarnast. Lihtsa kupli ja skulpturaalse jalaga lamp võib olla konsoollaua ainus suurem dekoratsioon. Selle kõrvale pole vaja panna kümmet küünalt ja pildiraami. Kui valgusti vorm on piisavalt tugev, vajab ta enda ümber ruumi. Kunsti puhul sobib mustvalgesse interjööri loomulikult mustvalge fotograafia ja abstraktne kunst, kuid siingi tasub vältida liiga turvalisi valikuid. Üks väga suur töö võib mõjuda palju tugevamalt kui terve sein väikeseid pilte. Suuremõõtmeline teos muudab ka ruumi proportsioone ja võib siduda omavahel mööbli, valgustid ning arhitektuuri. Luksuslikkuse juures mängib tegelikult väga suurt rolli just mõõtkava. Väikeses vaasis väikesed oksad, väike lamp, väike pilt ja väike laud võivad koos tekitada rahutu tulemuse. Kui ruum lubab, tasub mõne esemega minna teadlikult suuremaks. Suur vaas, suur maal, suur valgusti või pikk madal laud annab silmale koha, kus peatuda. Samas ei tähenda luksus seda, et iga ese peab olema kallis disainitoode. Pigem on oluline, et ruumis ei oleks liiga palju kompromisse. Kui valida üks tõeliselt ilus laud, tasub lasta sellel ka nähtav olla. Kui leida erakordse vormiga lamp, ei ole vaja selle kõrvale veel kolme pilgupüüdjat. Hea interjöör ei võistle iseendaga.

Üha tähtsamaks muutub ka käsitöö tunnetus. Täiusliku tehaseviimistluse kõrval mõjuvad hästi keraamilised anumad, mille pinnal on näha tegija käsi, puidust esemed, kus säilib materjali loomulik struktuur, ning tekstiilid, mille kude on lähedalt nähtav. Need detailid annavad väga modernsele ruumile soojust ilma, et peaks tagasi pöörduma üleni beeži värvipaleti juurde. Kõige huvitavam ongi praeguse mustvalge interjööri juures see, et see ei ole tegelikult külm. Vastupidi. Soojus tuleb lihtsalt mujalt kui värvist. See tuleb puidust, kangaste tekstuurist, keraamikast, päevavalgusest, taimedest ja esemetest, mida on meeldiv puudutada. Ka metallidega ollakse tagasihoidlikumad. Kõik ei pea särama. Matt must metall, tumendatud teras ja tagasihoidlikud metallist detailid annavad luksusliku tulemuse ilma liigse glamuuri või dekoratiivsuseta. Kui ruumi tuuakse mõni läikiv pind, näiteks poleeritud kivi või klaas, muutub see just tänu mattide pindade rohkusele palju efektsemaks. Tähelepanu tasub pöörata isegi sellele, kuidas esemed üksteise kõrval paiknevad. Kõrge vaasi kõrval võiks olla midagi madalat. Ümara vormi kõrvale sobib sirge joon. Läikiva pinna kõrvale matt. Musta kõrvale valge ning täiesti uue eseme juurde midagi, millel on veidi ajalugu või käsitöö tunnet. Just sellistest väikestest vastandustest sünnib ruum, mida on huvitav vaadata ka pärast esimest muljet. Silm liigub ühelt detaililt teisele ning iga kord võib märgata midagi uut: tooli seljatoe ilusat kaart, keraamilise vaasi ebaühtlast glasuuri, põrandale langevat varju, raamatu kaant, valgusti konstruktsiooni või seda, kuidas must mööbel peegeldub klaaspinnalt.

Kõige olulisem muutus ei puudutagi lõpuks ühte kindlat värvi, mööblieset ega materjali. Muutunud on suhtumine tervikusse. Kodu ei pea nägema välja nii, nagu oleks kogu sisustus ostetud ühel nädalavahetusel ühest kollektsioonist. Vastupidi, kõige huvitavamad ruumid jätavad mulje, et neid on kujundatud aeglaselt. Seetõttu võib ka väga luksuslikus kodus olla midagi veidi paigast ära. Tool ei pea olema täpselt laua all, ajakiri võib olla lahti, pleed võib vajuda üle diivani käetoe ning oksad vaasis võivad kasvada täiesti omas suunas. Selline kontrollitud ebatäiuslikkus võtab ruumilt showroom’i steriilsuse ja muudab selle koduks. Must ja valge annavad selleks suurepärase tausta. Need ei dikteeri, milline kodu peab olema, vaid lasevad vormidel ja materjalidel esile tulla. Kui juurde tuua tume puit, naturaalsed kangad, keraamika, kivi, klaas, mõned suured taimed ning hoolikalt valitud kunst ja valgustid, võib väga piiratud värvipaletist sündida üllatavalt rikkalik interjöör. Ja võib-olla peitubki praeguse luksuse kõige olulisem mõte selles, et ruumi ei pea enam täitma. Pigem tuleb osata midagi ka välja jätta. Jätta riiulile vaba pind, lasta ilusal laual nähtav olla, anda suurele valgustile hingamisruumi ja lubada päevavalgusel teha osa sisekujundaja tööst. Sest lõpuks ei jää hästi kujundatud ruumist meelde esemete arv. Meelde jääb tunne. See hetk, kui valgus langeb õigesse kohta, must ja valge saavad omavahel tasakaalu ning mõni väike, esmapilgul peaaegu märkamatu detail paneb kogu ruumi toimima.

Tekst/kujundus: Scandinavian Home | S.Heinmets, Scandinavian HOME

Loe ja vaata kõiki artikleid rubriigist DISAIN | DISAINERID

Ideed ja inspiratsioon ei saa kunagi otsa