Vana aasta õhtu kombed Eestis on läbi ajaloo olnud seotud uue aasta tervitamise, ennustamise ja vanast aastast lahti laskmisega. Vanasti oli tavaks valgustada tuba küünaldega või hoida tulesoojust ahjus, et uuel aastal tuleks õnne ja edu. Tuli sümboliseeris kaitset kurjade vaimude ja pimeduse vastu.
Tähistati rikkaliku söögilauaga, kus olid esindatud sealiha, hapukapsas, verivorstid ja muud toidud, mis sümboliseerisid jõukust ja head elu uuel aastal. Usuti, et mida paremini söödi vana aasta õhtul, seda rikkalikum saab olema uus aasta.
Ennustamine oli oluline osa õhtust. Sulatatud tina valamine külma vette oli populaarne traditsioon, mille põhjal loeti välja, milline aasta ees ootab. Tähtsal kohal olid ka ilmaennustused – vana-aastaõhtu ilm andis vihjeid tulevase aasta ilma, saagi või tervise kohta. Usuti, et selge taevas tähendas head saaki ja rikkalikku vilja-aastat. Samuti pidasid inimesed vana-aastaööl nähtud unenägusid ettekuulutavateks.
Raha ja rikkuse meelitamiseks kanti uue aasta vastuvõtmisel taskus münte. Samuti peeti tähtsaks, et vana aasta viimane ja uue aasta esimene tegevus oleks midagi kasulikku või edukat. Küünalde süütamine lahkunud pereliikmete mälestuseks oli oluline osa õhtust, et austada esivanemaid ja loodeti nende kaitsele uuel aastal.
Vana-aastaõhtul ja uue aasta alguses pidi kodu olema korras ning külalisi vastu võtma heatahtlikult. Külakost ja kingitused sümboliseerisid sõprust ja hoolimist. Kurjade vaimude peletamiseks tehti palju lärmi, näiteks löödi potti, visati uksi kinni või lasti hilisematel aegadel ilutulestikku.
Siin on mõned traditsioonilised tegevused, mida tol õhtul tehti:
Õnnevalamine: Lisaks tina või vaha valamisele võidi kasutada ka teisi vahendeid, nagu leiva- või jahuplönnid, mille kujundite järgi ennustati tulevikku.
Õnneks hüppamine: Keskööl võidi hüpata toolilt või astmelt alla, et uuel aastal "hüppaks õnn" sinu juurde.
Esimene külaline: Usuti, et inimene, kes esimesena uue aasta hommikul külla tuli, mõjutas kogu tulevat aastat. Eriti hea märk oli, kui esimene külaline oli rõõmsameelne ja jõukas mees.
Tuleviku küsimine loomadelt: Koduloomi kuulati vana-aastaõhtul hoolikalt. Usuti, et loomad võivad sel erilisel ööl rääkida ja nende käitumine viitab tulevikule.
Õnne jooksma: Inimesed võisid minna südaööl õue ja joosta mööda taluõue või küla, et "õnn" endaga kaasa haarata. Mõnikord võeti kaasa ka kott, et kujundlikult õnn kotti koguda.
Vee toomine: Mõnes piirkonnas viidi vana-aastaõhtul allikast või kaevust tuppa vett, mida peeti maagiliseks ja tervendavaks.
Rõõmus tants ja laul: Vana-aastaõhtul korraldati sageli rahvalikke tantsuõhtuid või lauldi koos, et jätta vana aasta rõõmsalt hüvasti.
Kingituste tegemine: Kingiti väikseid õnne- või jõuluaja sümboleid, näiteks omatehtud amulette, millel usuti olevat kaitsev jõud.
Tööriistade puhastamine: Mõnes peres puhastati ja korrastati vana aasta viimasel päeval tööriistad ja muud esemed, et uuel aastal hästi tööle hakkaksid.
Tule hoidmine öö läbi: Mõnes kohas peeti oluliseks hoida tulesid või küünlaid põlemas kogu öö, et uus aasta saaks tulla valge ja õnnelik.
Kesköösoovid: Keskööl tehti vaikides soove või palveid, mille täitumist uuel aastal väga usuti.