Küpsised
Küpsised
SCANDINAVIANHOME OÜ (edaspidi Veebiajakiri "Scandinavian Home" ) haldab järgmist veebiportaali: https://scandinavianhome.ee/
Kasutajate paremaks teenindamiseks kasutab Veebiajakiri "Scandinavian Home" veebiportaal küpsiseid ehk cookie’sid.
Kasutame veebilehel küpsiseid ja küpsistega sarnanevaid tehnoloogilisi lahendusi („küpsised“), mis saadetakse ja salvestatakse kasutaja arvutisse veebilehtede poolt, mida Kasutaja külastab. Küpsis salvestatakse kasutaja veebilehitseja failikataloogis. Juhul, kui kasutaja on külastanud veebilehte varem, loeb veebilehitseja küpsist ning edastab vastava teabe veebilehele või elemendile, mis küpsise algselt salvestas. Lisateave küpsiste kohta on kättesaadav veebilehel www.aboutcookies.org. Küpsised võimaldavad jälgida veebilehe kasutusstatistikat, erinevate veebilehe osade kasutatavust ning veebilehel tehtavaid toiminguid. Küpsisest saadavat teavet kasutatakse veebilehe kasutusmugavuse, sisu parandamise ja turunduse suunamise eesmärgil. Veebiajakiri "Scandinavian Home kuuluvad domeenid võivad muuhulgas sisaldada elemente, mis salvestavad küpsiseid kolmanda isiku nimel.
Veebilehel kasutatavate küpsiste tüübid
-Püsiküpsised on hädavajalikud veebilehel ringi liikumiseks ja selle funktsioonide kasutamiseks. Püsiküpsiste puudumisel ei saaks kasutaja kasutada kõiki veebilehe funktsioone.
-Sessiooniküpsised võimaldavad veebilehel meelde jätta kasutaja poolt tehtud varasemaid valikud (näiteks kasutajanimi, keelevalik) ning seeläbi pakkuda tõhusamaid ja isikupärasemaid funktsioone.
-Jälgimisküpsised koguvad andmeid kasutaja käitumisest veebilehel. Jälgimisküpsisest saadav informatsioon võimaldab tõsta veebilehe kasutusmugavust.
-Reklaamküpsised koguvad andmeid kasutaja sirvimisharjumuste kohta, mis omakorda võimaldab veebilehel esitada kasutaja eelistustega kooskõlas olevat reklaamisisu. Lisaks võimaldab vastav küpsiseliik mõõta reklaamikampaania tõhusust.
Küpsisest keeldumine
Kasutajal on õigus keelduda küpsiste salvestamisest arvutisse. Vastava soovi korral peab Kasutaja muutma oma veebilehitseja seadeid. Vastava soovi korral peab kasutaja muutma oma veebilehitseja seadeid. Parema ülevaate saamiseks on soovitab vaadata kasutaja veebilehitseja küpsiste haldamise suvandeid. Eritüüpi veebilehitsejad kasutavad erinevaid meetodeid küpsiste keelamiseks. Täpsem informatsioon on kuvatud veebilehel www.aboutcookies.org. Mobiiltelefoni veebilehitsejas küpsiste keeldumise juhenditeks võib vaja minna mobiiliseadme kasutusjuhendi abi. Küpsiste blokeerimisel peab Kasutaja arvestama, et kõik veebilehe funktsioonid ei pruugi pärast küpsiste blokeerimist enam Kasutajale kättesaadavad olla.
Selleks, et tervis oleks tugev, tuleb süüa korrapäraselt, olla füüsiliselt aktiivne, kontrollida regulaarselt enda tervisenäitajaid ning vajadusel tarbida õigeid toidulisandeid.
Kas ma toitun õigesti?
Õige toitumine on hea tervise alus. Paraku kipume ajapuuduse tõttu kiiresti ning ebatervislikult toituma – see aga viib hilisemate tervisemurede juurde.
Mitu korda päevas peaks sööma?
Sellele küsimusele vastust ei ole – see sõltub iga inimese enda harjumustest. Kõige levinum toitumisrutiin on teha kolm suuremat toidukorda päevas. Järjest rohkem räägitakse sellest, et süüa tuleb väiksemaid portsjoneid viis kuni kuus korda päevas. Tegelikult kõige tähtsam on jälgida seda, et toitumine oleks regulaarne ning toidust saadud kalorid oleksid võrdsed keha kulutatud kaloritega.
Päev võiks alata korralikust hommikusöögist, kuna see annab jõudu terveks päevaks. Eelistada võiks loomulikult kiudaine- ja vitamiinirikast putru, kuid seda saab asendada ka tervisliku müsliga. Lõuna- ja õhtusöögi juures tasub jälgida, et toidulaud oleks mitmekesine, seejuures õhtusöök võiks olla natuke kergem.
Keskmine Eesti mees on harjunud arvama, et loomaliha võiks rohkem süüa, kuna see annab jõudu ning on tervislik, kuid see arvamus on ekslik – loomaliha liigsöömine ehk valgu liigtarbimine võib hoopiski tervist kahjustada. See ei tähenda, et lihast peab loobuma, vaid seda tuleks lihtsalt mõõdukalt tarbida või veelgi parem – asendada kalaga.
Toitumissoovitused mehele:
- päeva alusta hommikusöögist
- toitu regulaarselt
- toitu mitmekesiselt
- eelista lihale kala
- joo piisavalt vett
- ära liialda alkoholiga
- söö vähem liha, rasvast toitu
- söö rohkem puu- ja köögivilju, kiudaineid
Miks ma pean trenni tegema?
Põhjuseid, miks peab trenni tegema, on mitmeid:
- paraneb üldine enesetunne
- paraneb tuju ning stressitaluvus
- trenn mõjub hästi südame-veresoonkonna tegevusele
- trenni tulemusel tugevnevad luud ja lihased
- kaalukadu
- igapäevaselt on kergem toime tulla
- paraneb unekvaliteet
Alguses on kindlasti väga raske end liigutama panna. Kui pole ammu trenni teinud, siis tasub alustada kergematest treeningutest, et vältida vigastusi, näiteks kõndida või ujuda. Tähtis on teha trenni järjepidevalt ning vältida tuleks rutiini – nii kujuneb harjumus ning enam ei pea ennast sundima, vaid hoopiski tekib tahe uuesti treenida. Treenimise juures on tähtis meeles pidada, et treenides tarvitab organism tavalisest rohkem toitaineid. Seetõttu on tähtis õigesti toituda. Toidu kõrvale võiks võtta ka sportimist toetavaid toidulisandeid. Neist põhilised on:
- kaltsium ja D-vitamiin närvirakkude, lihaste ja luude tugevdamiseks
- magneesium lihaste lõõgastamiseks
- glükoosamiin, kondroitiin ja MSM liigeste toetamiseks
- raud keha vastupidavuse suurendamiseks
Paratamatult tekib sporti tehes vigastusi, kellel rohkem, kellel vähem. Vigastuste vastu leiab abi apteegist, kus leidub nii seespidiseid kui ka välispidiseid preparaate vigastustest taastumiseks. Õige ravimi valikul aitab apteeker.
Kas ma peaks tegema mingeid terviseuuringuid?
Teadaolevalt ei meeldi meestele arstide juures käia, kuna mees on harjunud enda probleeme varjama ning tervisemure korral seda ignoreerima. Sellise suhtumisega võib aga mitmete aastate jooksul välja kujuneda tõsiseid haigusi.
Iga mees võiks teha järgnevaid teste:
- vererõhk
- kaalu- ja kasvukõver, vööümbermõõt
- veresuhkur ja glükohemoglobiin
- üldkolesterool, triglütseriidid
- üldveri
- eesnäärme uuringud (PSA)
- maksa uuringud (ALAT, ASAT)
- uriinianalüüs
Lisaks eelnevatele testidele, võiks iga üle 40 a mees teha:
- neerude uuringud (kreatiniin, uurea, kusihape)
- seedeelundkonna uuringud (pankreas, pärasool)
- kusevoolu kiiruse uuring
Uuringuid on võimalik teha eraldi, kuid on olemas ka kokkupandud pakette, kus saab mitut testi korraga teha. Eesnäärme seisundi hindamiseks on ka apteekides saadaval kiirtestid. Samuti on võimalik valitud apteekides teha terviseuuringuid.
Milliseid vitamiine võiksin tarvitada?
Kõige tähtsam on meeles pidada, et ükski toidulisand ei asenda mitmekülgset toitumist. Toidulisandi eesmärk on täiendada tavatoitu.
Põhilised vitamiinid ja mineraalid, mida iga mees võiks tarvitada:
- D-vitamiin: toetab reproduktiivsüsteemi, parandab stressitaluvust ning aitab võidelda väsimusega
- tsink: aitab hoida testosterooni optimaalset taset ning toetab immuunsüsteemi
- oomegarasvhapped: toetavad südameveresoonkonda ning mõjuvad soodsalt eesnäärmele
- magneesium: kombineerides füüsilise aktiivsusega tõuseb testosterooni tase veres ning mõjub soodsalt lihaste arengule
Iga mees peab ise oma tervise eest hoolt kandma ning see ei ole sugugi nii raske, nagu see esialgu tunduda võiks. Selleks, et tervis oleks tugev, tuleb süüa korrapäraselt, olla füüsiliselt aktiivne, kontrollida regulaarselt enda tervisenäitajaid ning vajadusel tarbida õigeid toidulisandeid. Nii on tervis tugev, enesetunne hea ning igapäevaselt on kergem toime tulla.
