Kaseviht on traditsioonilises saunakultuuris kõige sagedamini kasutatav viht, ja seda peetakse eriti hinnatuks tänu meeldivale aroomile, mis tekib vihtlemisel. Kaselehed eraldavad sooja ja niiskuse mõjul õrnalt magusat lõhna, mis mõjub rahustavalt ja lõõgastavalt, täiendades sauna tervistavaid omadusi.
Sellel põhjusel valivad paljud saunasõbrad just kaseviha. Kaseviha kasutamine on omamoodi rituaalne ja paljude jaoks lahutamatu osa saunaskäigust. Saunavihade valik ei piirdu siiski ainult kaseokstega. Lisaks kasevihale on olemas mitmeid teisi levinud ja vähem levinud puuokstest valmistatud vihte, millest igaühel on oma ainulaadsed omadused. Näiteks tammeviht on tuntud oma tugevamate okste ja lehtede poolest, mis muudab selle vastupidavamaks ja pikaajalisemaks kasutamisel. Tammeviht ei ole nii pehme kui kaseviht, kuid see annab vihtlemisel tugevama mehaanilise mõju.
Samuti sisaldavad tammelehed parkainet, mis omakorda aitab nahka pinguldada ja puhastada. Sarapuu ja pihlakavihtasid kohtab harvem, kuid ka need pakuvad erilisi elamusi ja mõju. Pihlakaviht on tugevam, sobides hästi neile, kes otsivad intensiivsemat vihtlemiskogemust. Must lepp ja must sõstar on veelgi haruldasemad, kuid nende okstega valmistatud vihad annavad saunale omanäolise lõhna ja tunde, mida hindavad need, kes soovivad traditsioonidest veidi kõrvale kalduda. Eukalüptiviht pakub teistsugust kogemust, tuues kaasa tugeva mentoolilõhna, mis aitab hingamisteedel avaneda ja loob värskendava, peaaegu meditsiinilise tunde.
Värskelt valmistatud kaseviht on paljude jaoks ideaalne valik. Värskete lehtede ja okste kasutamine annab saunale erilise aroomi ja meeldiva tekstuuri, millega keha üle vihelda. Vihtade leotamine kuumas vees enne vihtlemist on oluline, et okste ja lehtede tekstuur pehmeneks ja eralduks rohkem lõhna. Kümneminutiline leotamine kuumas vees valmistab viha ette, et see oleks kasutusvalmis ja pakuks täiuslikku saunakogemust.
Kuna värsket kasevihta ei ole võimalik aasta läbi korjata, on leidlikumad saunatajad leidnud viisi, kuidas pikendada selle kasutamise aega. Vihtade külmutamine pärast nende valmistamist on tõhus viis, kuidas säilitada viha kvaliteet ja omadused pikemaks ajaks. Kuigi külmutatud viht ei pruugi olla päris sama kui värske, võib see siiski pakkuda meeldivat elamust, kui viht enne kasutamist õigesti ette valmistada. Külmutatud kase- või eukalüptiviht tuleb leotada leiges vees umbes 30 minutit, et okste ja lehtede tekstuur taastuks ning vihtlemine oleks samaväärselt efektiivne.
Vihtlemine saunas ei ole mitte ainult rituaalne tegevus, vaid sellel on ka mitmeid füüsilisi ja tervislikke eeliseid. Kui viht liigub üle keha, paneb see liikuma ka kuuma õhu, mis koguneb sauna lae alla. Kuuma õhu liikumine eemaldab keha ümbert jahedama õhukihi, võimaldades kuumal ja niiskel õhul paremini nahale ligi pääseda. See omakorda intensiivistab higistamist, mis on saunaskäigu oluline osa, kuna rohke higistamine aitab organismist välja viia toksiine ja mustust. Higistamine on oluline naha puhastamiseks, kuid vihtlemine ise täiendab seda protsessi, aidates veelgi tõhusamalt eemaldada mustust ja higi, mis on kogunenud nahapinnale. Vihalöögid mitte ainult ei puhasta nahka, vaid neil on ka kerge masseeriv toime, mis stimuleerib vereringet ja lõdvestab lihaseid. See muudab vihtlemise saunas osaks sügavalt lõõgastavast ja samas ka tervist edendavast protsessist.
