Tänapäeval on väga palju erinevaid meetodeid, kuidas karvadest vabaneda. On kodused vahendid, mis on kiired ja lihtsad ning ka erinevad salongis ja kliinikus teostatavad protseduurid, mis on küll kallimad, kuid efektiivsemad ning tulemus püsib kauem. Medemis iluspetsialist Mari-Liis selgitab, mis on erinevate karvaeemaldusmeetodite plussid ja miinused ning millist ta ise kõige rohkem soovitab.
Mis vahe on depilatsioonil ja epilatsioonil?
Depileerimine tähendab karvade eemaldamist nahapinnalt (raseerimine, karvaeemalduskreemide kasutamine). Karvasibul jääb alles ning uued karvad saavad alustada kasvamist samast nääpsust juba paari päeva jooksul.
Epileerimine tähendab karva eemaldamist koos sibulaga (vahatamine, elektrilise epilaatori kasutamine). Karv kasvab tagasi kuu kuni pooleteise jooksul ja on üldjuhul nõrgem, heledam ja pehmem.
Depileerimine
Kõige populaarsem viis karvadest vabanemisks on kindlasti raseerimine. See meetod on kõigist karvaeemaldusmeetoditest kõige kiirem, odavam ning lihtsam. Miinuseks on see, et karvad kasvavad väga kiiresti tagasi ja protseduuri tuleb pidevalt korrata – olenevalt inimesest keskmiselt iga 1-3 päeva tagant. Samuti tekib paljudel inimestel raseerimisega oht karvanääpsu traumeerida, mis tekitab omakorda karvanääpsupõletiku. Kaasnevateks probeemideks on veel sissekasvanud karvad ning nahaärritus. Raseerimisel on oluline jälgida, et ei vigastataks sünnimärke.
Üks kiiretest ning populaarsetest lahendustest on keemilised depilatsioonivahendid (kreemid, geelid, vahud). Kreemis sisalduv keemiline aine lahustab karva keratiini ja põhjustab karva murdumise naha pinnalt. Kõrvaltoimetena võib esineda nahaärritust, põletustunnet ning allergilist kontaktdermatiiti kreemi toimeainete tioglükolaatide suhtes.
Epileerimine
Efektiivne meetod karvade ajutiseks eemaldamiseks on vahatamine, mille tulemusena eemaldatakse karv täies ulatuses. Tänu sellele ei kasva karv nii kiiresti tagasi ning kui protseduuri pidevalt korrata, siis vigastatakse karvasibulat, mille tulemusena on tagasikasvanud karvad õhemad ning peenemad. Protseduuri miinuseks on see, et karv peab olema eemaldamiseks piisavalt pikk. Vahatamiseks kasutatakse suhkruvaha, tahket vaha või sooja vaha. Pikema tulemuse annavad ka mehaanilised epilaatorid. Tulemus püsib kuni kaks nädalat. Karv tõmmatakse välja koos sibulaga ning protseduur on esialgu väga valulik. Võrreldes vahatamisega on suurem risk nahaärrituste ja sissekasvanud karvade tekkeks. Igal meetodil on oma miinused ning plussid. Inimesed, kes eelistavad pikemaajalist tulemust ning neid ei häiri, kui karv peab olema protseduuri teostades pikem, siis on vahatamine ja masinaga epilatsioon õige valik. Kes tahavad saada kiiret ja kohest tulemust, peavad siiski jätkama kas kreemide või raseerimisega. Kuid on olemas ka kliinikutes ja salongides teostatavad püsivamat tulemust pakkuvad protseduurid nagu laser- ja fotoepilatsioon.
Laser ja fotoepilatsioon. Mis vahe on laserepilatsioonil ja fotoepilatsioonil?
Laserepilatsioonis mõjub karvasibulale laserimpulss ja fotoepilatsioonis tugev valgusimpulss. Mõlemad meetodid toimivad sama efektiivselt, kuid fotoepilatsiooni pluss on see, et valguslained on eri pikkusega ja saab epileerida eri sügavusel kasvavaid karvu. Tulemus on tõhus, kui protseduuri teha kuurina iga 6-8 nädala tagant, kuid juba peale esimest protseduuri karvakasv aeglustub.
Mis on laser- ja fotoepilatsiooni eelised?
Laserepilatsioon ja fotoepilatsioon on praegu kasutatavatest karvaeemaldusviisidest kõige efektiivsemad, kuna eemaldavad karvad püsivalt ja ei kahjusta naha struktuuri. Protseduuri saab teostada nii näol kui kehal ning abi saavad erinevas vanuses naised ja mehed. Tulemus on püsiv, mis tähendab, et igapäevaselt enam raseerima ei pea. Samas on tulemus väga individuaalne – mõnel juhul ei kasva karvu üldse tagasi, mõnel on aga vaja pärast kuuri läbimist käia edaspidi 1-3 korda aastas korrigeerimas. Igal juhul on aga efekt olemas – karvad on kas täiesti kadunud või kasvavad tagasi veel vaid üksikud, kuid õhemad ja heledamad karvakesed, mis üldiselt enam ei häiri. Tänu pikaajalisele püsivale tulemusele ei pea karvaeemaldusele igapäevaselt enam üldse mõtlema ja võib olla täiesti muretu! Samuti on suureks eeliseks selliste probleemide kadumine nagu sissekarvanud karvad, raseerimisjärgne ärritus ja põletikulised punased punnid. Nahk on terve ja sile!
Millised on laser- ja fotoepilatsiooni piirangud?
Laser- ja fotoepilatsiooni protseduure ei saa teostada päevitunud nahale, mis tähendab, et kaks nädalat enne protseduuri ei tohi minna intensiivse päikese kätte, solaariumisse või kasutada isepruunistuvaid kreeme.
- Protseduuri ei teostata ka raseduse ning imetamise ajal.
- Töödeldavatel piirkondadel ei tohi olla tätoveeringuid.
- Fotoepilatsioon ei sobi ka onkoloogiliste probleemide esinemisel, kui kliendil on epileeritavad piirkonnas psoriaas, herpes, ekseem või teised nahahädad.
Millist karvaeemaldusmeetodit soovitad enim ja miks?
Isiklikult soovitaksin kindlasti fotoepilatsiooni. Protseduur on kiire ning ohutu ja tulemus väga hea! Enne fotoepilatsiooni protseduuri tasub kindlasti konsulteerida spetsialistiga, kes aitab välja selgitada, kas protseduur on kliendile sobilik. Kuigi karvad muutuvad pehmemaks ja hõredamaks juba pärast igat protseduuri, on oluline arvestada sellega, et lõpliku püsiva tulemuse saavutamiseks on vajalik läbida kogu protseduuri kuur. Fotoepilatsioon muudab elu mugavamaks ning olen saanud ka palju positiivset tagasisidet klientidelt, kes on muutunud bikiine kandes palju enesekindlamaks.
