Mida võiks teada puitaia ehitusest

Millega peaks arvestama puitaia ehitamisel, milline oleks õige materjal ning milliseid võimalusi aia ehituseks tänapäeval pakutakse, sellest ka järgnevalt räägime. Aed loob privaatsust, hoiab eemale võõrad pilgud ning tekitab maja ümber turvalise keskkonna. Kaunilt ehitatud aed on ühe kodu must-have!

Puitaed on traditsiooniline ja klassikaline lahendus igale kodule. Tänapäeval ei pruugi puitaed aga olla sugugi konservatiivne, kuna lai valik võimaldab palju modernseid lahendusi. Maalähedasena sobib ta hästi vaiksematesse linnaosadesse, kus domineerib rohelus. Tihti kasutatakse puitaeda just aia-ala tänavapoolsel küljel, enamasti privaatsuse, kuid ka majaga ühtse terviku saavutamiseks. Iga aed on majale kui visiitkaart ning majaga samasse tooni värvitud puitaed võimaldab luua visuaalselt tasakaalustatud tervikut.

Alustame algusest – kui kõrge või kui tihe aed ehitada?

Standardmõõt, kui kõrgeks üldjuhul aed ehitatakse, on 1,5 meetrit. Erandjuhtudel tohib aed olla ka kõrgem, kuid sellisel juhul tuleb see kohalikus omavalitsuses kooskõlastada. Vertikaalse aia puhul sobib lippide vahekauguseks kõige paremini 2 sentimeetrit, horisontaalsete laiade laudade puhul võib vahe muidugi suurem olla. Aiapostide vahekauguseks aga soovitatakse 2,5 meetrit või veidi enam.

Milliseid aiaposte kasutada?

Aia ehitamisel alustame loomulikult aiapostidest, kuhu aialipid kinnitada. Üks lihtsamaid viise, on kasutada metallposte – seejuures on mõeldav kasutada lühikesi metallposte, mille külge kinnitada vajaliku pikkusega puitprussid. Juhul kui on käsil aia renoveerimine ning metallpostidelt on vaja eemaldada rooste ja teha värviparandusi, siis selleks sobib kasutada näiteks roostetõrjet sisaldavat metallvärvi. Samuti on võimalik kasutada aiapostina ka immutatud puitu, kuna selle võib mädanemisohtu kartmata julgesti maa sisse kaevata. Meeles tuleb pidada vaid seda, et immutatud puidust posti lühemaks saagimisel või teritamisel tuleb lõikepinnad puidukaitsevahendiga kindlasti uuesti töödelda.

Kas horisontaalne või vertikaalne aialipp?

Enamasti jaotatakse puitaiad horisontaalseteks ning vertikaalseteks. Vertikaalsed aiad on levinumad pigem just nn. vanemates rajoonides, kus selline aed sobib suurepäraselt kokku roheluse ning klassikalise miljööga. Vertikaalsel puitaia ehitamisel kinnitatakse aialipid lipipõõnale, mis on kinnitatud tugevalt aiaposti külge. Järjest enam on populaarsust kogunud horisontaalsed puitaiad, eriti uuselamurajoonide puhul. Horisontaalse aia suureks plussiks on kõvasti väiksem ajakulu, sest sellise aia puhul jätekase laudade vahele suuremad vahed kui vertikaalse puitaia puhul. Lisaks on kasutatavad lauad tavaliselt laiemad, sageli isegi 150 millimeetrit või enam.

Puidust ja aialippidest.

Tavaliselt saavad aialipid hästi tuulduda ning neisse tunginud niiskus eemaldub kergesti. Samuti on puitaeda lihtne üle värvida, ja lippidesse tunginud mädanik ei ole suureks probleemiks. Ajapikku kipub aga siiski neis kohtades, kust niiskus rohkem puitu pääseb (nt. otstes ja rõhtlatile kinnitamise kohas) aialipp aeglaselt mädanema. Selle vältimiseks soovitaks kasutada aia ehitamiseks juba tööstuslikult immutatud puitmaterjale.

Puitmaterjalide eluiga pikeneb immutamisega 3-5 korda!

Korralik immutamine tänapäevaste puidukaitsevahenditega suurendab oluliselt puidu head vastupidavust. Immutamisega muudetakse puit seentele ja putukatele toiduks kõlbmatuks ning tänu sellele puit säilib. Immutamise käigus viiakse puitu kaitsev kemikaal vesilahusega puidu rakkudesse, seejärel imetakse vesi puidust välja ja kemikaalid jäävad puidu sisse. Immutatud puidu kasutamise eeliseks on see, et immutatud puitu ei pea hiljem katma puidukaitsevahenditega. Soovi korral võib immutatud puitu viimistleda kõikide puidule mõeldud värvide ja pinnakaitsevahenditega.

Millega aeda värvida?

Aia värvimisel on soovitatav kasutada puidu pinda imbuvaid tooteid, kuna need hoiavad ära niiskuse imendumise, puidu lõhenemise ja määrdumise. Loomulikult sobib kasutamiseks ka traditsiooniline värvkate, kuid selle kasutamisel tuleb meeles pidada, et teistkordsel värvimisel on vana pinna puhastamine värvimisest endast sageli tüütum tegevus. Näiteks Rootsi punane ei sobi küll kõikjale, ent pinna puhastamine uuesti ülevärvimiseks on sel juhul üpris lihtne. Kindlasti tuleks värvitooni valimisel arvestada sellega, et hele pind määrdub kergemini, ent sama oht on ka kruusatatud tänava äärsel tumedal aial.

Kauakestvaid aialahendusi!