Köögipõrand oli tõeline meistriteos. Sellel oli naturaalne puidutoon, mis kandis endas aja ja looduse sügavust. Iga puusüüd ja oksakohta nähti kui osa suuremast tervikust, mis rääkis köögi ajaloost ja selle seotusest maaga. Puidust põrand lisas interjööri soojust ja tekstuuri, tuues esile ruumi looduslikku ilu ja tasakaalustades köögimööbli kargeid jooni.

Köögiruumi keskmes asus suur ja massiivne söögilaud, mis mõjus kui paigalseisev kindlus ruumi südames. Selle ümber paiknes kuus erineva disainiga tooli, mis igaüks tõi ruumi oma iseloomu ja tekstuuri. Mõned neist olid kergema konstruktsiooniga, õhulised ja minimalistlikud, teised jälle raskemad ja kindlamad, justkui tähistades ruumi erinevaid tahke ja isiksusi. Kuid kõiki neid ühendas must põrandavaip, mis laius uhkelt laua ja toolide all. See vaip oli kui ühendav lüli, mis tõmbas kogu köögimööbli ja aksessuaarid kokku, luues tervikliku ja viimistletud ilme. Vaiba sügav must toon toimis taustana, mis tõi esile nii toolide kui laua kuju ja materjali, lisades ruumile visuaalset sügavust. Kogu interjöör mängis musta ja halli tooni vaoshoitud paletil, kuid need külmad ja neutraalsed värvid leidsid endale tugeva kontrasti tapeedi kirkas kollases ja valges, mis kiirgasid rõõmsat energiat ja elujõudu. Lisaks täiendasid tapeeti mitmed efektsed vasest potid ja pannid, mis ripnesid köögiseintel kui hoolikalt valitud aksessuaarid. Nende soojad metalliktoonid tõid ruumi särtsakust ja luksuslikku viimistlust, justkui meenutades aegade möödumist ja köögi traditsioonilist kasutusotstarvet. Samuti leidsid endale koha mitmed puidust lõikelauad, mille tumedam tooni spekter lõi ühenduse köögitoolidega ja lisas köögile veelgi looduslähedust.

Tumedama puidutooni leidis ka söögilaua toolidelt, mis kandsid endas rahulikkuse ja tasakaalu tunnet. Nende toonid ja tekstuurid olid hoolikalt valitud, et nad sobituksid ülejäänud interjööriga ning looksid harmoonilise terviku. Iga detail selles köögis tundus olevat hoolikalt läbi mõeldud ja paigutatud, justkui osa suuremast tervikust. Ruumis ei olnud midagi juhuslikku, vaid kõik oli osa sisekujunduse peenest mängust, kus värvid, tekstuurid ja materjalid suhtlesid omavahel vaikselt ja harmooniliselt.