Eestis tekib igal aastal palju lambavilla, mis peamiselt jääb peale pügamist kuskile vedelema või siis üritatakse sellest erinevatel moodustel lihtsalt vabaneda. Sander Veskimeister tuli aga Räpina vallas Meelva külas ideele, mis annab lambavilla jäätmete probleemile, väga hea lahenduse, mille ressurss Eestis oli veel täielikult kasutamata.
Kui mujal maailmas on lambavilla kasutus juba pikemat aega olnud nii väetamises kui multšimises, siis Eestis seda veel tehtud polnud. Nii sai alguse mää kaubamärgi all tegutsev ettevõtte, mis alustas lambavillast väetisegraanulite tootmist 2022 aasta alguses.
Sander Veskimeister sõnul kulus ettevõtte tootmisele eelnenud aastal, ühe aasta jooksul info kogumine, mida üldse lambavillast teha saab? Sealjuures peeti väga oluliseks seda, et tegevusega ei kaasneks täiendavat keskkonna koormamist. Pinnale jäi väetise graanul. Seejärel uuriti ja katsetati, et miks see lambavillast graanul oleks nii hea ning mis lisandväärtusi sellel veel leidub. Lambavilla head omadused tulid ilmsiks ka taimekasvatuses, mis oli teada isegi kohalikele aiandushuvilistele. Kõik see andis tõuke, et idee ettevõttena ära vormistada.
Lambavilla graanulite kasulikkus taimedele
Tegemist on 100% naturaalse ja loodusliku väetisega. Mää väetisegraanulid on kasulikud peamiselt kolmel moel. Need väetavad, hoiavad pinnases hästi niiskust ning hoiavad teod taimedest eemal. Lisaks saab villagraanulitega ka peenraid multšida ning pinnasesse segatud graanul hoiab mulla sõmerana. Mulda segatud villagraanulid lagunevad niiskuse, õhuhapniku ja soojuse mõjul ning neist eraldub pinnasesse lämmastikku, kaaliumit ning teisi taimele vajalikke elemente. Kuna aga graanul laguneb pinnases aeglaselt, ei teki üleväetamise ohtu. Pinnases paisub villagraanul 4-5 korda õhutades pinnast ja hoiab seeläbi mikroorganismid mullas aktiivsetena. Tegemist on pikaajalise väetisega, mis laguneb pinnases 3-6 kuu jooksul.
Millisesse pinnasesse lambavilla graanulid sobivad?
Villagraanul paisub pinnases, salvestades oma kaalust mitu korda suurema koguse vett. Seetõttu sobib see hästi piiratud mullakogusega terrassi või rõdu konteineritesse, lilleamplitesse ning muudesse anumatesse, mis kipuvad kiiremini läbi kuivama. Konteinertaimedele mõjub ka hästi graanulitest viltja multšikihi tekitamine anuma peale, mis takistab niiskuse kiiret aurumist. Graanulit saab kasutada niiskuse hoidmisel ning toalillede ja kevadisel taimede ettekasvatamise ajal, või kui on oht, et kodune või kontori keskküte mulla kiirelt ära kuivatab. Villagraanulid muudavad rasked ja savised mullad õhulisemaks ning aitavad liivasemates pinnastes vett kauem kinni hoida.
Villagraanul sobib muuhulgas hästi ka peenramaa sügiseseks väetamiseks. Graanul toimib aias ühe hooaja. Vajadusel saab seda lihtsasti taimede juurde mulda juurde segada. Graanuli lagunemise kiirus sõltub konkreetse asukoha mullastikust.
Lõpp tigudele ja nälkjatele
Tigudele ning nälkjatele ei meeldi lambavillagraanulil liikuda. Graanul kõrvetab limuste jalga ja paneb nad teist teed otsima. Taimi saab graanulitega kaitsta laotades maapinnale graanulitest vähemalt 10 cm laiuse kihi. Niiskuse ja sademete mõjul selline graanulitest barjäär „viltub“, moodustades maapinnal ühtlase taimi kaitsva kihi.
Villagraanultega multšimisel on veel häid omadusi.
Kevadisel ajal aitab selline kiht hoida mullapinna äsja istutatud taimede ümber ühtlasemal temperatuuril. Samas tuleks jälgida, et pinnas oleks kevadisel ajal juba korralikult soojenenud, sest graanul võib hoida pinnast ka „üles soojenemast“. Suvisel ajal aitab selline viltunud kiht vähendada niiskuse aurumist ja pinnase/anuma mulla liigse ülekuumenemise eest.
Tekst| Kujundus: Sander Veskimeister maa.garden, Scandinavian Home | S.Heinmets, J.Gotta | Fotod: Sander Veskimeister, maa.garden
