Pihlakas toob õnne majja

Pihlakas toob õnne majja

Pihlakas, see haldjalikult habras ja samas visalt elujõuline puu, kannab endas midagi peaaegu müstilist. Sügisel, kui päike loojub üha madalamale ja maad katab kuldne lehesadu, süttivad pihlakamarjad kui tuhmunud rubiinid, andes märku looduse igavesest tsüklist. Nendes väikestes marjades, mis nagu pisarad ripuvad oksaraagudel, on talletunud sajandite tarkus ja uskumused, mis on meieni jõudnud läbi vaiksete metsade ja viljakate põldude kohina.

Kui inimene pihlaka juurde astub, peatub aeg hetkeks. Selle puu all on õhk kergem ja samas täidetud millegi nähtamatu, kuid sügavalt tajutava jõuga. Pihlakaoks, lihtne ja samas imetabane, on olnud kaaslaseks meie esivanematele, kandes endas lubadust õnnest ja kaitsest. Võib-olla polegi see ainult usk, vaid midagi enamat – teadmine, et loodus ise hoolitseb nende eest, kes oskavad tema keelt kuulata.

Vanaema köögilaual, mis oli täis elu ja ajalugu, lebas alati pihlakaoks. See ei olnud sinna pandud juhuslikult ega pelgalt ilu pärast. See oli talisman, saladuslik võti, mis avas ukse õnne ja heaolu maailma. Kui vihmapilved kogunesid üle taeva ja tuul hakkas aknaid raputama, oli vanaema alati rahulik, sest pihlakaoks, see vaikne ja vankumatu kaitsja, hoidis kodu halva eest.

Pihlakaoksa vaadates võis tajuda, kuidas iga tema marja sees peitub maailma alguse tuikav süda, kuidas iga leht hingab kaasa looduse rütmiga. Seal, kus pihlakas kasvab, valitseb tasakaal, ja just selle tasakaalu otsisid ja leidsid meie esivanemad, kui nad pihlakaoksi koju tõid. Nad teadsid, et õnn ei ole alati käega katsutav, kuid pihlakaoks aitas seda nähtamatult ligi tõmmata, justkui oleks see salajane köis, mis seob meid loodusjõududega.

Nii kootigi pihlakaoksad pärgadesse, asetati koldeserva või peideti voodi alla – kõik selleks, et õnn leiaks tee koju. Ja iga kord, kui tuul tõi kaasa pihlakaoksa krõbina, teadsid inimesed, et see on märk – märk sellest, et maailm on harmoonias, ja et nende kodu on kaitstud.

Pihlakas, oma sügava punase ja rohelise kontrastiga, on nagu elu ise – täis kirge, ilu ja samas rahu. Tema oksad sirutuvad taevasse kui palved, millele vastatakse vaikuses. Ning kui keegi toob tuppa pihlakaoksa, ei too ta kaasa ainult looduse kingitust, vaid ka lootust, et elu kulgeb õigel teel ja et õnn, see habras ja hinnaline, on alati lähedal.

Suvised toimetused aias
Tekst/kujundus: Scandinavian Home | S.Heinmets, J.Gotta | Fotod: J.Gotta
Jaga artiklit

Loe ja vaata kõiki artikleid rubriigist AED

Veebiajakiri
Scandinavian HOME
- aastast 2015 -

Kui soovid avaldada reklaami,
võta meiega ühendust

Jätka lugemist
Ideed ja inspiratsioon ei saa kunagi otsa
jälgi meid siin

Scandinavian HOME

- aastast 2015 -