Kujuta ette situatsiooni: loed tunde ilumeditsiini kodulehti, valid välja vajaliku protseduuri ja usaldusväärse kliiniku, broneerid aja, tuled kohale… ja protseduuri ei saagi. Mis peitub selle pealtnäha negatiivse kogemuse taga? Miks võib naharavi spetsialist keelduda sulle protseduuri tegemast?
Olukorda, kus naharavi kliinikusse pöördunud patsient teenust ei saa, ei tule õnneks tihti ette. Aga arvestama peab, et esteetilises meditsiinis kehtivad samad üldprintsiibis mis tavameditsiinis. Ennekõike tähendab see, et otsused, mida ilumeditsiini spetsialist koos patsiendiga langetab, peavad alati olema põhjendatud ja patsiendi huvides. Kui tekib kahtlus, et see ei pruugi nii olla, jätab hea spetsialist protseduuri pigem tegemata. Millistel põhjustel see kõige sagedamini juhtub, sellest juttu tulebki.
1. Sul ei ole seda protseduuri vaja
Kõige sagedasem põhjus, miks me protseduuri ei tee, peitub selles, et inimene ise kipub olema enda kõige suurem kriitik. Patsiendid hindavad end väga kriitiliselt, isegi liiga kriitiliselt. „Nahal on tugevad aknearmid“, „mul on väga suured poorid“, „kogu nägu ripub“ jms on vaid mõni näide lausetest, mida küll tihti kuuleme, aga patsienti objektiivselt hinnates sugugi nii tihti ei näe.
Kuna patsiendile endale tundub peegelpilt dramaatilisem kui tegelikkus, kipub ta valima pigem intensiivsemaid protseduure. Mida tugevam, seda tõhusam, kas pole? Tegelikult aga kehtib naharavis ja üldse esteetilises meditsiinis väljend less is more.
See tähendab, et protseduur valitakse Sinu nahatüübi, anatoomia, sümmeetria, olukorra ning elustiili järgi ning alati lähtudes sellest, et pigem sekkume vähem kui rohkem.
Mida teha ja kui palju, sõltub natuke spetsialisti maitsest, aga rohkemgi praktilisest meelest. Kõige karmima sekkumise järele ei pruugi olla vajadust, sest ilusa tulemuse võib saavutada ka kergemini. Täiesti tavaline on, et ei ole vaja kõige tugevamaid lasereid või mitut täitesüsti, sest neid lihtsalt polegi sõna otseses mõttes vaja!
2. Oled päevitanud või plaanid reisile minna
See on number üks põhjus, miks tegemata jäävad erinevad laserprotseduurid – fotonoorendus, fotoepilatsioon, akneravi, punetuse ravi, tätoveeringu eemaldus –, aga ka näiteks keemiline koorimine. Enamikku laserprotseduure saab teha vaid päevitamata nahale! Ja muide, päevitamise all ei ole mõeldud ainult rannaskäiku või soojamaareisi, vaid siia alla käivad ka solaarium ja isepruunistavad tooted.
Kui nahk on värskelt päikest saanud või töödeldud isepruunistava tootega, peab ootama vähemalt kolm nädalat, enne kui valgustundlike protseduuridega alustada. Pärast protseduuri pead päikesest hoiduma vähemalt neli nädalat: see tähendab minimaalselt SPF 30–50 päikesekaitsekreemi või naha kaitsmist rõivastega. Mõistlik on sel ajal loobuda ka soojamaareisidest ning üldse intensiivse päikesekiirguse käes viibimisest, et vältida ebaühtlase pigmentatsiooni riski.
3. Terviseprobleemid ja ravimid
Kaks kõige levinumat probleemi, miks patsiente minema saadame ja aegu ümber broneerime, on aktiivses faasis herpes ning valgustundlike ravimite või antibiootikumide tarvitamine. Need on vaid näiteks haigustest ja ravimitest, mis võivad olla takistuseks protseduuri teostamisel. Iga protseduuri juures on alati loetletud üles protseduuri kasud, ohud ja vastunäidustused ning need ei ole seal niisama, vaid neisse tuleb suhtuda tõsiselt!
Enne invasiivsemaid protseduure kogub spetsialist alati põhjaliku anamneesi ehk haigusloo, kus pööratakse erilist tähelepanu patsiendi terviseajaloole, hetkeseisundile ja tarvitatavatele ravimitele. Samuti on põhjalik terviseinfo vajalik, et hoiatada võimalike kõrvaltoimete eest ning tagada turvaline protseduur nii arstile ja õele kui ka patsiendile endale. Kui tekib kahtlus, on Medemises lisaks meditsiiniõdedele enamasti olemas ka arst, kes vajadusel nõu annab.
Liisa Raudmets, esteetilise meditsiini õde
Liisa Raudmets protseduuri tegemas.
4. Oled rase või imetad
On väga palju iluprotseduure, mida me raseduse ja imetamise ajal ei tee. Põhjuseks on esiteks see, et paljusid protseduuride ajal kasutatavaid aineid ei ole rasedate ja imetavate emade peal teaduslikult uuritud, mistõttu ei saa me tagada nende 100% ohutust lapsele. Teiseks on hormonaalne tasakaal kehas sel ajal kõikuv, mis võib suurendada või vähendada protseduuri mõju ning suurendada ka armide ohtu.
Oluline on põhjalik konsultatsioon ning näonaha analüüs, mille jooksul naharavi spetsialist saab hinnata, kas protseduur on ohutu. Kindlasti ei tee me raseduse ja imetamise ajal erinevaid ilusüste ning laseriga naharavi, samas ei ole rasedus või imetamine vastunäidustuseks enamikule näohooldustele ning kergetele koorivatele protseduuridele.
5. Eelmisest protseduurist on möödas liiga vähe aega
Enamik naharavi protseduure on tõeliselt tõhusad siis, kui teha neid kuurina. Kuuri pikkus oleneb probleemist, aga akne raviks võiks ilusa tulemuse nimel keemilisel koorimisel käia 1–2 korda kvartalis, punetuse ravis on tulemused parimad 3–5 protseduuri möödudes, fotoepilatsiooni puhul võiks püsivat karvavabadust oodata 4–6 protseduuri järel, Oluline on siinjuures see, et nahale peab andma aega ennast taastada!
Rusikareegel ütleb, et mida invasiivsem on protseduur, seda pikem taastumisperiood peab visiitide vahel olema. Invasiivsed protseduurid tähendavad peaaegu alati imepisikest nahatraumat, millest paranemise protsess moodustab osa protseduuri mõjust. Esiteks peab paranemine toimuma lõpuni, et nahk oleks taastunud ning me ei traumeeriks seda uue protseduuriga liiga tugevasti. Aga teiseks ei ole ka tulemused enne täielikku taastumist 100% näha, mistõttu uue protseduuri vajadust ei pruugi olla võimalik objektiivselt hinnata.
Muide, liiga tihti ei tohi teostada ka täitesüste ega botulotoksiini süste. Täitesüstide puhul võib tekkida risk, et kui süstida liiga tihti, võib preparaat lihtsalt veel alles olla – see kestab nahas vähemalt 6, aga olenevalt preparaadist isegi kuni 24 kuud. Botulotoksiini puhul aga muutub lihas liiga tihti süstides nõrgemaks ja õhemaks, mis võib kaasa tuua nn luukerenäo tekkimise.
6. Mina ei ole kliendile sobiv spetsialist
Üks kõige inimlikum põhjus, miks spetsialist võib sind edasi suunata. Kõik ei saagi kõiki aidata. Kui minu oskustest või kogemusest jääb antud hetkel puudu, siis suunan kliendi edasi teise spetsialisti juurde, kel on selles valdkonnas põhjalikumad kogemused või suuremad teadmised. Samuti on hetki, kus võib tekkida kliendiga möödarääkimisi või konflikte – või on minu kui iluspetsialisti maitse lihtsalt liiga erinev patsiendi maitsest.
Ilusüstid ja naharavi ei ole koopiatöö, pigem on tegija omaette kunstnik. Enne, kui ta tööle asub, vaatab ta oma lõuendi ehk patsiendi naha üle, soovitab sobivaid kodutooteid ja valib tööks parimad vahendid – ehk siis suunab Sind õigele protseduurile. Esteetilises meditsiinis on iga patsient on oma spetsialisti visiitkaart ning enesest lugupidav ilumeditsiini spetsialist teeb tööd ainult siis, kui usub 100% selle tulemusse ja protseduuri kasusse.
Veebiajakiri Scandinavian HOME