Mitte kõik Eesti inimesed tähista Halloweeni, sest selle tähtpäeva kombed ja traditsioonid on paljudele võõrad. Aastaid tagasi oli see püha midagi, mis kuulus peamiselt Ameerika kultuuri, ega olnud Eestis tavapäraselt tuntud või laialdaselt tähistatud. Kui mõelda tagasi, siis Eestis on alati olnud omamaised traditsioonid, nagu mardi- ja kadripäev, kus maskeeritud lapsed ja noored liiguvad küla või linna vahel, koputavad ustele ja esitavad pererahvale laule või ütlevad salme, vastutasuks maiustuste või mõne väikese ande eest. See kõik on tuttav ja juurdunud sügaval Eesti rahva mälus, kuid Halloween, oma kummituste, kõrvitsate ja õuduslikkuse elementidega, tundus veel hiljuti midagi kauget ja võõrast.
Mardi- ja kadripäevale omaseks saanud rituaalid ja kombed on sügavalt seotud Eesti kultuuri ja rahvakunstiga, neid tähistatakse sügisesel ajal ja nendega on kaasas käinud põlvest põlve edasi antud tavad. Ent Halloween, mida eelkõige peetakse Ameerika pühaks, on hakanud oma teed leidma Eesti kultuuriruumi. Üha enam inimesi, eriti nooremad põlvkonnad, leiavad selles päeva, mil on lõbus maskeeruda ja osaleda erinevatel pidustustel, mis tõmbavad ligi oma eriliselt ülemeeliku ja veidi salapärase olemusega. Eesti linnade tänavatel võib nüüd juba tihti kohata lapsi ja noori, kes kõnnivad kostümeeritult majast majja, kandes mõnda õudusfilmidest tuntud tegelase maski või riietust, ning küsivad naabritelt maiustusi.
Selle päeva meeleolu Eestis on viimastel aastatel muutunud elavamaks ja mitmekesisemaks. Linnades ja külades toimub rohkem pidusid ja avalikke üritusi, kus inimesed saavad tulla kokku, nautida õudusfilme, meisterdada koos hirmutavaid dekoratsioone ning tunda rõõmu seltskonnast. Neile, kes osalevad, on see ka võimalus astuda välja argipäeva reaalsusest ning sukelduda müstilisse maailma, kus pimedus ja valgus mängivad sümboolset rolli. Eriti populaarne on saanud traditsioon kaunistada oma kodu. Üle kogu riigi võib näha akendel süttivaid kõrvitsalaternaid, mille sees helendab küünlaleek, luues koduse sooja kuma, mis samas toob esile ka kõhedust tekitava meeleolu.
Muidugi ei piirdu selle päeva tähistamine ainult kodukaunistustega. Lapsed, kellele meeldib ringi joosta, kasutavad võimalust "kollitada" oma naabreid. Nad lähevad ukselt uksele, esitledes oma kostüüme ning esitades klassikalise küsimuse: "Komm või pomm?" See fraas, mis tõlkes tähendab "trikk või maiustus", on otse üle võetud Ameerika Halloweeni traditsioonidest. Kui pererahvas on ette valmistunud, jagavad nad lastele maiustusi, et hoida ära võimalikud vemblused või trikid. Kui aga midagi jagada pole, võivad noored maskeerunud külalised oma kavalate trikkidega pererahva üllatada. Selline "komm või pomm" mäng on toonud uue vaatenurga sügiseste pidustuste juurde, andes lastele lõbusa ja aktiivse tegevuse, mis kaasab kogu kogukonda.
Selle püha sümboliks on saanud kõrvitsalatern. Kõrvits, mis on tegelikult pärit Ameerikast, ei olnud Euroopas laialdaselt tuntud enne, kui Halloween siin populaarsust koguma hakkas. Kõrvitsalatern, mille külje sisse on lõigatud groteskne või sõbralik nägu ning mille sees põleb küünal, on nüüdseks paljudele tuttav ja armastatud dekoratsioon. Selle valmistamine nõuab kannatlikkust ja loovust, ning paljud pered kogunevadki koos kõrvitsaid nikerdama, et luua oma isiklik, võib-olla isegi veidi hirmutav latern, mis asetatakse siis uhkelt ukse ette või aknale särama.
Huvitav on teada, et see laterna valmistamise traditsioon pärineb tegelikult 18. sajandist, kuigi tol ajal ei tehtud laternaid mitte kõrvitsatest, vaid naeristest. Kõrvitsad said selleks materjaliks alles siis, kui Halloween Ameerikas juurdus ja seal kommertsialiseerus. Kuid kõrvitsalaterna sümbol on nüüdseks levinud tagasi üle ookeani ning jõudnud ka Eesti kodudesse. Kõrvitsalaternate helk sügise hämaruses on saanud osaks sellest, kuidas me siinset pimedat aastaaega tähistame. See annab võimaluse tuua valgus sügise ja talve pimedusse, samas jättes siiski veidi ruumi mängulisele hirmutundele, mis on selle püha juurde lahutamatult kuuluv.
Ehkki Halloween pole Eestis veel kaugeltki sama suures ulatuses tähistatud kui mardi- ja kadripäev, ning paljud suhtuvad sellesse endiselt kui võõrasse või Ameerika-pärasesse nähtusse, on siiski näha, et selle pühaga seotud traditsioonid leiavad tasapisi oma koha meie igapäevaelus. Halloween annab võimaluse väljendada loovust, kogeda midagi teistsugust ja tuua oma ellu natuke mängulisust ning salapära. See on päev, mil meie argipäevane maailm saab hetkeks teise ilme, tuues kaasa rõõmu, üllatusi ja väikest adrenaliini, mida sügisene pimedus vaid võimendab.
