Koostis:
1 kg ploome
400 g suhkrut
1 kaneelikoor
1 dl vett
Valmistamine:
Ploomimoosi valmistamine on põhjalik ja hoolikat lähenemist nõudev protsess, mis algab kõigepealt ploomide korraliku puhastamisega. Puhastamiseks tuleb ploomid hoolikalt pesta, eemaldades kõik mustuse ja võimalikud kemikaalijäägid, mis võivad olla puuvilja pinnale kogunenud. Kui ploomid on puhtaks pestud, tuleb need ettevaatlikult pooleks lõigata. Lõikamise käigus eemalduvad kivid, mis ei ole moosi valmistamiseks vajalikud ja võivad segada moosi ühtlast tekstuuri. Seega, kui kõik kivid on eemaldatud, saab edasi minna järgmise sammuga.
Pooled ploomid asetatakse potti, kus neile lisatakse täpselt mõõdetud kogus vett. Vesi on oluline komponent, mis aitab ploomidel keetmise käigus pehmeneda ja muudab kogu segu mahlaseks ja ühtlaseks. Pott koos ploomide ja veega asetatakse pliidile ning kuumutatakse seni, kuni kogu segu jõuab keemistemperatuurini. Keemiseni jõudes on oluline moosi edasi keeta vähemalt kümme minutit, mis võimaldab ploomidel veelgi rohkem pehmeneda ning vabastada oma naturaalset mahla, mis seguneb veega, moodustades alusbaasi tulevasele moosile.
Kui ploomisegu on kümme minutit keema saanud, on aeg lisada maitseainet. Kaneelikoor lisatakse otse keevasse segusse, tuues kaasa sooja ja vürtsika aroomi, mis rikastab ploomimoosi maitset. Samuti lisatakse nüüd suhkur, mis mitte ainult ei tasakaalusta ploomide hapukat maitset, vaid toimib ka loodusliku säilitusainena. Siinkohal algab oluline etapp, kus moosi tuleb jätkata keetmist veel vähemalt kakskümmend minutit, kuid sageli ka kauem, sõltuvalt soovitud lõpptulemusest. Keetmise ajal tuleb moosi pidevalt segada, et vältida põhjakõrbemist ja tagada ühtlane küpsemine.
Samal ajal on väga tähtis jälgida pinnale kogunevat vahtu. Vaht tuleb hoolikalt eemaldada, kuna see võib sisaldada õhumulle ja muudab moosi hiljem ebastabiilseks, soodustades käärimist. Vaht tuleb keetmise ajal järjekindlalt eemaldada, kuni seda enam ei teki.
Mida kauem moosi keeta, seda kreemisemaks muutub selle tekstuur. Ploomide koored, mis alguses võivad tunduda liiga paksud või ebameeldivad, keevad keetmise käigus pehmeks ja peaaegu märkamatuks, andes moosile loomulikku värvi ja lisamaitset.
Kui moos on valmis, tuleb see kiiresti purkidesse panna, et vältida jahtumist ja võimalikke mikroobide sattumist. Kuid enne moosi purkidesse panemist tuleb purgid ja nende kaaned hoolikalt steriliseerida. Seda saab teha, kuumutades purke ja kaasi kas keeva veega või asetades need eelsoojendatud ahju, kus temperatuur on umbes 90–100 kraadi Celsiuse järgi. Steriliseerimine on hädavajalik samm, kuna see aitab tagada, et moos säilib kaua ja ei rikne.
Kui purgid on steriliseeritud ja kuum moos nendesse valatud, tuleb kohe kaaned korralikult kinni keerata. Pärast kaante kinnitamist pööratakse purgid tagurpidi, nii et kaas jääb allapoole. See võimaldab kuumal moosil tekitada vaakumi, mis tõmbab kaane tihedalt kinni ja tagab, et õhk ei pääseks purki, mis võiks põhjustada moosi riknemise. Purgid jäetakse sellesse asendisse, kuni need on täielikult jahtunud. Seejärel saab purgid tagasi õigetpidi pöörata ja asetada jahedasse kohta säilima, kus need võivad püsida värskena ja maitserikkana pikka aega.
