Iga kord kui oleme külastanud Haapsalu linna ei ole jäänud käimata vanas raudteejaamas, mis oma arhitektuurilt on kena vaatamisväärsus. Kaunid kaarjad aknad, kahele poole avatavad uksed, imelised käsitööna valminud puidust nikerdused, mis maja seinu ehivad, värvide kaunis harmoonia- see kõik on väga suursugune ja lummavalt kaunis, nagu ühele tsaariaegsele ehitisele kohane.

Ja peale vana raudteejaama arhitektuuri on hoone taha toodud mitmed vanad rongid, mis kohe soovivad, et neist pilte tehtaks ning nende ümber ja sees huvitavaid detaile märgataks. Ja nagu igal vanal hoonel on lugu on ka neil oma lugu rääkida, mida võiks kindlasti infosedelist üles otsida. Hoones sees asub ka Raudtee- ja Sidemuuseum, kus rohkem infot raudteejaama ajaloost.

Veidi ka raudteejaama ajaloost:

Haapsalu jaamahoone ehitati aastatel 1905–1907. Hoone projekteeris tollal Peterburis elav Karl Werheim, insener oli V. Vestfalen.

Tsaaririigi süsteemis teise klassi liigitatud raudteejaama peahoone vastas tegelikult toonastele I klassi jaama nõuetele: lisaks puhvetitega ooteruumidele, härrade ja daamide vesiklosetiga tubadele, suurele vestibüülile, piletikassale, jaamakontorile, jaamaülema kabinetile ning telegraafiruumile olid seal ruumid postiosakonnale, raudteesandarmile ja isegi keiserlikule perekonnale. Teise klassi jaamale kohaselt asus Haapsalus kahekohaline paekivist veduridepoo ning selle juures ka suur auruvedurite pöördsild diameetriga 19,5 m.