Kauni ja hubase vannitoa loovad detailid, materjalid, värvi- ja valguslahendused, kuid väga oluline on kujundamisel lähtuda ka pereliikmete isiklikest vajadustest ning soovidest.
Üha enam on vannituba muutumas kohaks, kus lõõgastuda ja koguda uueks päevaks energiat. Sel põhjusel tasub suuremat tähelepanu pöörata just valgusele, millel on tugev mõju nii meie töövõimele kui ka meeleolule. Valguse taset kogeme aga väga erinevalt olenevalt aastaajast. Nii nagu magamistoas või elutoas, peaks kasutatav valgustus olema vahelduv, nii ka vannitoas. Lambi valimisel tuleks lähtuda eelkõige sellest, millise tegevuse jaoks kunstvalgust vaja on – meikimiseks vajame üht valgust, pesu pesemiseks teist ning vannis mõnulemiseks kolmandat.
Enamjaolt puudub vannitoas looduslikku valgust läbi laskev aken ja sellepärast tuleb valguselahenduse puhul arvestada küllaldase üldvalgustusega. Hommikuste rituaalide jaoks peaks olema hästi välja valgustatud peegel ning aksentvalgusega saab rõhutada ruumi eripära. Erinevaid lampe kasutades saab luua põnevaid lahendusi ja tõsta ruumi efektiivust. Näiteks üld-, koht- ja aksentvalgustite kombineerimine tagab ruumi funktsionaalsema kasutuse. Ühtlasi selline valgustuse dünaamiline kasutus kaunistab ruumi, võimaldab mängida üldmuljega ning luua meeleolu.
Niiskuskindel üldvalgustus
Üldvalguseks saavad olla nii pinnapealsed kui süvistatavad valgustid. Vannituppa süvisvalgustite paigaldamise eelduseks oleks see, et ehitusprojektis on arvestatud vastavate nõuetega. Ruum, kus õhu suhteline niiskustase on ajuti kõrge ning vee sattumine põrandale ja seintele võib olla tavaline, tuleb ohutusnõudeid ja IP-kaitseastet jälgides ripplakke paigaldada niiskuskindlad ja põrandasse veekindlad süvisvalgustid.
IP-kaitseaste näitab elektriseadme kaitstust tolmu ja vee vastu. Kood koosneb tähtedest IP ja kahest numbrist, mis kannavad endas infot seadme tugevuse kohta. Mida suurem on IP väärtus, seda kaitstum on valgusti välismõjude vastu. Näiteks vannitoa lakke paigaldamiseks sobib IP44 ja põrandasse IP65 märgistusega valgusti. Lisaks IP väärtusele on niisked ruumid jagatud ka tsoonideks ning igas tsoonis kehtivad valgustite niiskuskindluse astmele erinevad nõuded.
Vaata IP tsoonide tabelit
Vannitoas võiks kasutada ohutuid madalpingelisi valgusteid, mis ka vee alla sattudes ei kujuta endast ohtu. Kuid tasub meeles pidada, et elektri ja vee kombinatsioon ei ole kunagi päris ohutu. Madalapingeliste valgustite trafod ei talu üldjuhul niiskust ning seetõttu tuleb need peita mööbli sisse või ripplae taha, kust vajaduse tekkimisel või läbi põlemisel on neid mugav kätte saada.
Eelista matistatud klaasist valgusteid. Miks?
Et saavutada vannitoas ühtlane ja küllaldane valgus ning vältida pimedate alade tekkimist, tuleks paigaldada lambid korrapäraste vahemaadega üle terve lae. Matistatud klaasiga valgustid ei pimesta ja annavad mahedamat valgust, olles silmasõbralikumad kuid samas tagavad ruumis nägemismugavuse. Klaasmaterjali tasub eelistada plastikule, mis ajapikku muutub kollasemaks.
Kohtvalgusti valikul tea lambi värviedastust ja värvustemperatuuri. Miks?
Värviedastust tähistatakse lühendiga CRI (Colour Rendering Index), mis näitab, kui tõetruult valgusallikas edestab värve. Aktsepteeritav värviedastusindeks algab alates 80 kuid vannituppa peeglivalgustile parim CRI on alates 90, mis sobib ühtlasi ka meikimiseks. Ebapiisava värvieraldusvõimega lamp, näiteks indeks ca 70, tundub hoolimata oma heledusest „pime“ ning väga raske on sellise valguse käes asju eristada. Kui CRI on suhteline näitaja, mis osutab kui suurt protsenti värve sa võrreldes ideaaliga näed, siis erineva valgustemperatuuri puhul on ideaal ka erinev. Näiteks väga sooja valguse käes kaovad isegi ideaalis teatud toonid ära, nii nagu ka väga külma valguse käes.
Värvustemperatuur väljendab värvinägemisega kaasnevat soojuslikku muljet ja mõõdetakse Kelvinites. Kui värvustemperatuuril kuni 3300K tundub valgus enamasti soojana siis üle 5300K külmana. Mida tugevam on valgustus, seda kõrgem võib olla silmale mugavana tunduv värvustemperatuur. Vannitoa peeglivalgustisse oleks hea valida lamp, mille värvustemperatuur jääb vahemikku 2700-3300K. Enam kui 3500K valgus ei mõju enam kutsuvalt ja loomulikult. Peegli kohale horisontaalselt paigutatud valgusti optimaalne pikkus võiks olla 60-120cm, kuid see oleneb ikkagi peegli suurusest. Mida laiem peegel, seda pikem lamp peaks olema. Valgustite sobiv paigalduskõrgus põrandast võiks olla 180-205cm ja valgus peaks langema ülalt alla. Oluline on jälgida, et peegli ees seistes ei jääks üldvalgustid selja taha, sest see tekitab näole varje. Vertikaalselt paigaldatud valgustid võiksid olla alati sümmeetriliselt mõlemal pool peeglit ja asetseda silmade kõrgusel – nii tagatakse terviklik näo välja valgustamine ja elimineeritakse varjud.