Kuidas pigmendilaike ravida?

Tervisele ohtlikud pigmendilaigud otseselt ei ole, küll aga mõjutavad nad välimust ja selle kaudu enesehinnangut. Talvel muutuvad laigud tavaliselt heledamaks, aga ära nad ise ei kao ja vanusega pigem süvenevad, mistõttu tuleks nendega tegelema hakata võimalikult vara.

Levinuimad pigmendihäired on nn maksaplekid (solarlentiigo) ja tedretäpid. Maksaplekid on ebaühtlased helepruunid plekikesed, mida kohtab ennekõike vanematel inimestel. Need on tüüpiline päikesest tingitud nahakahjustus. Tedretäpid seevastu ilmuvad reeglina lapseeas ja vanusega pigem vähenevad. „Erinevalt maksaplekkidest muutuvad tedretäpid talvel heledamaks ja seetõttu häirivad inimesi vähem, mistõttu neid ka ravitakse vähem,“ ütleb Sootalu.

Suhteliselt levinud pigmendihäire on melasma, mille puhul tekivad ebaregulaarsed tumedamad laigud tavaliselt otsmikule, oimudele, põsesarnadele ja ülahuulele, vahel ka käsivartele ning dekolteele. Põhjuseks on päikese kõrval ka naissuguhormoonid ja geneetiline eelsoodumus. „Tihti tekib melasma beebipillide tarvitamise, raseduse või imetamise ajal,“ selgitab Mari-Liis Sootalu. „Kui hormoonid on taas tasakaalus, pigmendilaigud kaovad, aga mõnikord võivad päikesekiirguse mõjul ka tagasi tekkida – ja siis saab neid ravida,“ lisab Sootalu.

Pigmendilaikude eemaldus oleks mõistlik usaldada spetsialistile, kes hindab nahaseisundit ning aitab valida õige protseduuri ning hooldustooted, et vältida edasisi kahjustusi. Õnneks tekib enamik pigmendilaike naha pindmises kihis, mistõttu ei eelda nende eemaldamine väga invasiivseid protseduure. „Küll aga tuleb varuda aega ja järjepidevust, sest mõnel juhul peab tulemusi ootama isegi 6–12 kuud,“ hoiatab Sootalu.