Kollageen – keha tähtis ehitusvalk

Mis on kollageen? Kollageen on vajalik ehitusvalk, et kõik luud ja lihased oleks terved. Lisaks takistab mikroorganismide imendumist ja vähirakkude tekkimist.

Inimorganism sisaldab vähemalt 28 kollageeni vormi, kuid 80–90% kollageenist on 1. tüübi kollageen, mida leidub luustikus, nahas, kõõlustes, veresoontes, sidekudedes ja organites. 2. tüübi kollageen on peamine kõhre komponent, kuid seda leidub ka arenevas sarvkestas. 3. tüübi kollageeni leidub arterite ja teiste organite koostises. Kollageeni sisaldavad ka juuksed ja küüned.

Kollageeni molekul on küllaltki suur ja see lõhustub maos, seetõttu on juurde manustamiseks oluline valida õiget tüüpi kollageen. Kõige rohkem sarnaneb inimese kehas leiduva kollageeniga merekollageen, mis läbib kergesti sooleseina, jõuab kiiresti kudedesse ning imendub kehas kuni 1,5 korda tõhusamalt kui sea või veise kollageen.

Merekollageen parandab naha elastsust, niiskusesisaldust ja vähendab kortse. See aitab hoida nahka pingul ja tagab naharakkude uuenemise. Kollageen takistab nahas patogeensete ainete ja keskkonnas leiduvate mürkide ja mikroorganismide imendumist ning toimib vähirakkude vastaselt.

Vananedes jääb kollageeni vähemaks

Vananedes väheneb organismis kollageeni tootmine. Laste ja noorte inimeste organismis uuenevad kollageenikiud pidevalt, kuid umbes 25. eluaastast alates hakkab inimese organism igal aastal kaotama u 1,5% kollageeni.

35-aastaseks saades on meie organismis u 15% ning 45-aastaseks saades u 30% vähem kollageeni. Tihkest kiulisest sidekoest koosneva dermise ehk päisnaha rakkudevahelise aine uuenemine aeglustub, tekivad kortsud ja väheneb elastsus, nahk on kuivem, jume ebaühtlane, ilmneb elujõu üldine langus. Naha tundlikkus suureneb, tekkida võivad venitusarmid, tunda võivad hakata andma ka degeneratiivsed muutused liigestes.

Peale vanuse kiirendavad kollageeni kadu ebapiisav uni, stress, liigne päikesekiirgus, liigne suhkru ja alkoholi tarbimine, suitsetamine ja ebatervislik eluviis. Samuti võivad kollageeni vähenemist ja sünteesi mõjutada mõned autoimmuunhaigused, diabeet ja geneetilised omapärad.

Kuidas kollageenivarusid täiendada?

Kollageeni maksimaalse taseme saavutamiseks organismis on vaja toituda mitmekülgselt ja vitamiinirikkalt, kuna organism peab kollageeni ise sünteesima. Kollageeni tootmist soodustavad muna, liha, juust, soja, mustikad, kirsid ja vaarikad, paprika, spargelkapsas ja goji-marjad, vitamiinidest kaltsium, magneesium, D-vitamiin ja eriti C-vitamiin.

Iluteeninduses kasutatakse kollageenil põhinevaid täitesüste pindmiste kortsude ja aknearmide silumiseks. Lisaks tehakse ka kollageeniteraapiat, mille eesmärk on pinguldada ja toniseerida nahka, vähendada kortsukeste teket, ühtlustada nahatooni ja parandada naha struktuuri. Hoolduse käigus stimuleeritakse naharakud tootma kollageeni ja elastiini. Mõned kliinilised uuringud näitavad, et punane ja infrapunavalgus suurendavad rakkude aktiivsust, ergutavad kollageeni ja elastiini tootmist, parandavad verevarustust ning on seeläbi väga efektiivse nahka pinguldava toimega. Hooldused aitavad parandada jumet, naha struktuuri, kontrolli all hoida pigmendilaike ning vähendada pooride suurust ja kortsude teket.

Kollageeni kasutatakse ka meditsiinis. Haavaravis on kasutusel kollageenmaatriksiga haavaplaastrid ja -sidemed. Kollageen soodustab haavade paranemist ja naharakkude teket. Suukaudne kollageeni hüdrolüsaat ergutab sidekoe regeneratsiooni organismis, parandades mitte ainult kollageeni, vaid ka liigesevedeliku komponentide glükoosaminoglükaanide ja hüaluroonhappe sünteesi. Kui kiiresti kollageeni manustamine tulemusi annab, oleneb vanusest ja toitumisest. Kollageeni sisaldavaid toidulisandeid on mitut tüüpi ning ka apteegis võib kollageeni leida mitmel kujul, sh pulbrite, tablettide, kapslite ja suukaudse geeli/lahusena.