Küpsised
Küpsised
SCANDINAVIANHOME OÜ (edaspidi Veebiajakiri "Scandinavian Home" ) haldab järgmist veebiportaali: https://scandinavianhome.ee/
Kasutajate paremaks teenindamiseks kasutab Veebiajakiri "Scandinavian Home" veebiportaal küpsiseid ehk cookie’sid.
Kasutame veebilehel küpsiseid ja küpsistega sarnanevaid tehnoloogilisi lahendusi („küpsised“), mis saadetakse ja salvestatakse kasutaja arvutisse veebilehtede poolt, mida Kasutaja külastab. Küpsis salvestatakse kasutaja veebilehitseja failikataloogis. Juhul, kui kasutaja on külastanud veebilehte varem, loeb veebilehitseja küpsist ning edastab vastava teabe veebilehele või elemendile, mis küpsise algselt salvestas. Lisateave küpsiste kohta on kättesaadav veebilehel www.aboutcookies.org. Küpsised võimaldavad jälgida veebilehe kasutusstatistikat, erinevate veebilehe osade kasutatavust ning veebilehel tehtavaid toiminguid. Küpsisest saadavat teavet kasutatakse veebilehe kasutusmugavuse, sisu parandamise ja turunduse suunamise eesmärgil. Veebiajakiri "Scandinavian Home kuuluvad domeenid võivad muuhulgas sisaldada elemente, mis salvestavad küpsiseid kolmanda isiku nimel.
Veebilehel kasutatavate küpsiste tüübid
-Püsiküpsised on hädavajalikud veebilehel ringi liikumiseks ja selle funktsioonide kasutamiseks. Püsiküpsiste puudumisel ei saaks kasutaja kasutada kõiki veebilehe funktsioone.
-Sessiooniküpsised võimaldavad veebilehel meelde jätta kasutaja poolt tehtud varasemaid valikud (näiteks kasutajanimi, keelevalik) ning seeläbi pakkuda tõhusamaid ja isikupärasemaid funktsioone.
-Jälgimisküpsised koguvad andmeid kasutaja käitumisest veebilehel. Jälgimisküpsisest saadav informatsioon võimaldab tõsta veebilehe kasutusmugavust.
-Reklaamküpsised koguvad andmeid kasutaja sirvimisharjumuste kohta, mis omakorda võimaldab veebilehel esitada kasutaja eelistustega kooskõlas olevat reklaamisisu. Lisaks võimaldab vastav küpsiseliik mõõta reklaamikampaania tõhusust.
Küpsisest keeldumine
Kasutajal on õigus keelduda küpsiste salvestamisest arvutisse. Vastava soovi korral peab Kasutaja muutma oma veebilehitseja seadeid. Vastava soovi korral peab kasutaja muutma oma veebilehitseja seadeid. Parema ülevaate saamiseks on soovitab vaadata kasutaja veebilehitseja küpsiste haldamise suvandeid. Eritüüpi veebilehitsejad kasutavad erinevaid meetodeid küpsiste keelamiseks. Täpsem informatsioon on kuvatud veebilehel www.aboutcookies.org. Mobiiltelefoni veebilehitsejas küpsiste keeldumise juhenditeks võib vaja minna mobiiliseadme kasutusjuhendi abi. Küpsiste blokeerimisel peab Kasutaja arvestama, et kõik veebilehe funktsioonid ei pruugi pärast küpsiste blokeerimist enam Kasutajale kättesaadavad olla.
Naised avastavad tihti ehmunult, et suvega on nahatoon ebaühtlaseks muutunud ning nahale on tekkinud pigmendilaigud. Mis neid tekitab ja kuidas neist lahti saada? Selgitab Medemis Clinicu naharaviõde Mari-Liis Sootalu.
Lühidalt on nii päevituse kui ka pigmendihäirete põhjustajaks päikesekiirgus. Päevitamine on naha kaitsereaktsioon – päikekiirgus suurendab nahas pigmendisisaldust ja põhjustab naha pindmise kihi paksenemist.
„Mida pruunim on nahk, seda tõsisem on olnud võitlus UV-kiirgusega,“ selgitab Mari-Liis Sootalu.„Tooni muutes püüab nahk vältida seda, et UV-kiirgus jõuaks sügavamale nahakihtidesse, kus ta võiks põhjustada tõsisemaid probleeme rakkude, veresoonte ja kollageeni kahjustuste näol.“
Kui mõnes kohas on pruun toon tugevam või on tekkinud plekk või laik, on nahapigmendi toodetud liiga palju ehk tekkinud on hüperpigmentatsioon. Miks see juhtub, ei ole täpselt teada. Laikude teket soodustavad näiteks põletik või trauma nahal, tugevad ravimid, geneetiline eelsoodumus ja hormonaalsed muutused, aga neid võib tekkida ka igasuguse eelneva põhjuseta.
Kuidas pigmendilaike ravida?
Tervisele ohtlikud pigmendilaigud otseselt ei ole, küll aga mõjutavad nad välimust ja selle kaudu enesehinnangut. Talvel muutuvad laigud tavaliselt heledamaks, aga ära nad ise ei kao ja vanusega pigem süvenevad, mistõttu tuleks nendega tegelema hakata võimalikult vara.
Levinuimad pigmendihäired on nn maksaplekid (solarlentiigo) ja tedretäpid. Maksaplekid on ebaühtlased helepruunid plekikesed, mida kohtab ennekõike vanematel inimestel. Need on tüüpiline päikesest tingitud nahakahjustus. Tedretäpid seevastu ilmuvad reeglina lapseeas ja vanusega pigem vähenevad. „Erinevalt maksaplekkidest muutuvad tedretäpid talvel heledamaks ja seetõttu häirivad inimesi vähem, mistõttu neid ka ravitakse vähem,“ ütleb Sootalu.
Suhteliselt levinud pigmendihäire on melasma, mille puhul tekivad ebaregulaarsed tumedamad laigud tavaliselt otsmikule, oimudele, põsesarnadele ja ülahuulele, vahel ka käsivartele ning dekolteele. Põhjuseks on päikese kõrval ka naissuguhormoonid ja geneetiline eelsoodumus. „Tihti tekib melasma beebipillide tarvitamise, raseduse või imetamise ajal,“ selgitab Mari-Liis Sootalu. „Kui hormoonid on taas tasakaalus, pigmendilaigud kaovad, aga mõnikord võivad päikesekiirguse mõjul ka tagasi tekkida – ja siis saab neid ravida,“ lisab Sootalu.
Pigmendilaikude eemaldus oleks mõistlik usaldada spetsialistile, kes hindab nahaseisundit ning aitab valida õige protseduuri ning hooldustooted, et vältida edasisi kahjustusi. Õnneks tekib enamik pigmendilaike naha pindmises kihis, mistõttu ei eelda nende eemaldamine väga invasiivseid protseduure. „Küll aga tuleb varuda aega ja järjepidevust, sest mõnel juhul peab tulemusi ootama isegi 6–12 kuud,“ hoiatab Sootalu.
