Ehita ise terrass - Kuidas teha? Mida vaja täpsemalt teada?

Kuidas teha? Mida vaja täpsemalt teada?

Terrassi ehitusest räägib: Marti Rehemaa, Puumarket AS juhatuse esimees, http://puumarket.ee/

Mina ei ole professionaalne ehitaja, ega ole ka ehitust kunagi õppinud. Kuid olen ehitanud koos elukutseliste ehitajatega mõned terrassid ning lisaks saadud kogemustele ka nende mõtted töö käigus “kõrva taha pannud”. Ajendatuna meie soovist kajastada klientidele ja asjaarmastajatele ehitusalaseid kogemusi, sai kirja pandud lugu just terrassi valmimisest. st.

Miks mitte innustada Teid lihtsamaid asju ise tegema. Kui ka ise teha ei soovi, saab aimu ja nõuandeid vajaminevatest töödest ning materjalidest. Terrassi puhul on tegemist lõppviimistletud eramu või suvila osaga, mis aitab luua tervikut hoone ja teda ümbritseva aiaga. Tundub esialgu keeruline, kuid terrassi ehitamisega peaks hakkama saama iga vähegi saagi, loodi ja haamrit käes hoidnud mees.

Mida vaja läheb: Tööriistadest: haamer, muudetava nurgaga järkamissaag, lood, nurgik, mõõdulint, sõltuvalt vundamendi tüübist valik müüritööriistu ja akutrell.

Materjalist:
Vundamendi materjal, alusroovitus (hästi sobivad siia immutatud prussid 50x100mm või 50x150mm) ja terrassilauad (immutatud hööveldatud 28x95mm, 28x120mm, 28x145mm või ka viimastel aastatel vähem kasutatav 33x95mm).Vajadusel materjal piirete ehitamiseks (immutatud hööveldatud 21x95mm või 21x120mm ja 45x45mm, 45x70mm, 45x95mm, 45x120mm, 45x145mm või 95x95mm). Vajalikud materjalid leiate Puumarketi kauplustest üle Eesti (http://puumarket.ee/ ).

Alustame vundamendist:
Meie kliimavöötmes on soovitav igasugune vundament ehitada siiski maapinna külmumispiirist allapoole – s.t vähemalt ühe meetri sügavusele. Vundamendi ehituseks on mugav kasutada Fibo või Columbia Kivi plokke (kerged ja korralikult mõõdus). Kuid valikuvõimalusi on tegelikult üsna mitu, alates armeeritud betoonivalust kuni mingist ajast aianurgas seisvate ja oma otstarvet ootavate vanade vundamendiplokkideni. Samuti saab terrassi edukalt rajada ka vaivundamendile kasutades selleks näiteks valmis betoonist alusposte mõõtudega 150x150x800mm, mille leiate puumarketi kodulehelt http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=510&sid=3462
Soovitan vundamendi ümbruse pinnasest täielikult tühjaks kaevata, täita see liivaga ning katta täidetud pinnas kogu terrassi ulatuses geotekstiiliga - õhku ja vett läbilaskva vastupidava kangaga, mis takistab hilisemat taimede kasvamist ja erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist terrassi all. Olen proovinud kasutada ka ehituskilet, millesse on lõigatud pilud vee pinnasesse imendumiseks, kuid ka nendest piludest kippusid mõne aastaga taimed läbi kasvama.  

Alusroovitus:
Siin on levinumaks materjaliks sügavimmutatud prussid mõõtudega 50x100mm või 50x150mm. Kumba eelistada on juba maitse ja terrassi kõrguse küsimus.
Enamlevinud küsimused:
• Milline peaks olema vundamendiridade samm alusroovituse all, tagamaks terrassi konstruktsiooni jäikuse?
Vastus: 50x100mm prusside kasutamisel kuni 1000mm ja 50x150mm prusside puhul 1200-1500mm.
• Millise sammuga tuleks vundamendi peale paigutada alusroovitus?
Vastus: Kasutades terrassilauda 28x95mm, 28x120mm või 28x145mm kuni 400mm, kasutades terrassilauda 33x95mm kuni 500mm. Alusroovitus on soovitatav isoleerida vundamendist hüdroisolatsiooni tõkkega, milleks sobib edukalt näiteks ruberoid vm materjal ning terrassi pikaealisuse tagamiseks tuleks alusroovitus ehitada maapinnast vähemalt 20cm kõrgusele. Samuti tuleb alusroovitus kinnitada vundamendi külge. Selleks sobivad mitmesugused erinevas mõõdus metallnurgad ja -plaadid. Alusroovitus tuleb enne laudise panekut kindlasti ka sirgeks loodida.

Terrassi laudis:
Pakutakse erinevat mõõtu hööveldatud männimaterjali, levinumad on 28x95mm, 28x120mm ja 28x145mm. Vähem kasutatakse 33x95mm. Pikaealisuse tagamiseks kasutatakse kroomi- ja arseenivaba keskkonnasõbralikku surveimmutustehnoloogiat TANALITH E. Immutatud puit on vase sisalduse tõttu roheka värvusega, mis aja jooksul päikese käes pruunikas-hallikaks muutub. Värvi muutus ei kahanda puidu omadusi. Enam levinud terrassi laudis on kas rohelist või pruuni värvi, aga soovi korral pakutakse ka värvitut immutust.

Tüübilt on enamlevinud terrassi laudis kas sile või rihveldatud.Mida eelistada?
Jällegi maitse küsimus, kuid niiske sile laudis on jala all pisut libedam kui rihveldatud. Teisest küljest kogub rihveldatud laudis oma soontesse pisut rohkem prahti ja paljajalu on mugavam käia jällegi mööda siledat laudist. Nii et jäägu see siiski igaühe enda otsustada. Skandinaavias kasutatakse tihti terrassi laudisena ka lehist, mis on suure vaigutihedusega ning seetõttu väga ilmastikukindel ega vaja eraldi surveimmutust. Lehis omandab aja jooksul pisut punaka ja päikese käes hiljem hallika tooni. Enam levinud lehisest terrassilaudade mõõdud on 28x95mm, 28x120mm ja 28x145mm. Viimastel aastatel on uue ja huvitava alternatiivina terrasside valikusse tulnud termotöödeldud puit. Termiliselt töödeldud puit ei mädane ega hallita ning valikus on šokolaadipruunid ja meekarva terrassilauad. Millise vahega lauad kinnitada? Ehitajad kasutavad siin mõõtühikuna tavalist pliiatsit, mille läbimõõt on 6-7 mm ja sellest täiesti piisab. Ei soovita laudu külgepidi kokku kinnitada, sest puidule peab välitingimustes jääma ka paisumis- ja kahanemisruum.
Kinnitusvahendid:
Millega kinnitada? Siin on valikuid mitu. Kõige levinumad kinnitusvahendid on viimastel aastatel olnud spetsiaalse ilmastikukindla pinnakihiga isepuurivad Torx otsaga terrassikruvid mõõdus 4,5x55mm. Hästi sobivad laudise kinnitamiseks ka kuumtsink peitpeaga naelad mõõdus 2,8x75 mm, mis on piisavalt kareda pinnaga ega anna järele ka puidu kuivades. Samas, kui peaks tekkima vajadus midagi terrassi alt kätte saada, on mõistlikum kasutada kinnitusvahenditena kruve. Kindlasti ei tohiks siin kasutada kipsi-, külmtsink- või kollaseid tsingitud puidukruvisid, sest need on mõeldud kasutamiseks ainult sisetingimustes, ega pea välitingimustes tavaliselt üle ühe-kahe hooaja vastu. Samuti kipuvad nad tänu korrosioonile laudise välimust rikkuma. Kõik terrassilauad tuleb kinnitada servadest iga alusroovituse prussi külge vähemalt kahe kruvi või naelaga vältimaks hilisemat laudade kaardumist. Kuna viimastel aastatel on järjest rohkem populaarsust kogunud lehise ja termotöödeldud terrassid, siis nende materjalide puhul on ainukeseks sobivaks kinnitusvahendiks A2 roostevabad kruvid. Enim kasutatav mõõt on 4,2x56mm.

Terrassi hilisemast hooldamisest:
Siingi on valikuvõimalusi mitmeid. Üks on aga selge. Sõltumata  esialgsest värvusest muudavad päike ja vihm ilma katuseta terrassi mõne suvega ühtlaselt halliks. Kellele see meeldib, siis polegi vaja muud teha, kui paar korda aastas mõõduka vee survega terrass survepesuriga üle pesta. Kes soovib aga anda oma terrassile püsivat värvitooni, peab arvestama sellega, et sõltuvalt asukohast ja päikese intensiivsusest tuleb iga paari kolme aasta järel laudis uue pinnakihiga katta. Soovitan selleks spetsiaalseid, välitingimustesse mõeldud terrassiõlisid. Enne õlitamist peske terrass survepesuriga üle ja laske tal päikese käes korralikult ära kuivada.
Foto: Puumarket.ee

Mõned soovitused veel:
* Järgates alusroovituse prusse või terrassi laudist, soovitan saetud materjali otsad üle pintseldada ENSELE otsapindade konservandiga, mis on müügil ühe ja viie kilostes pakendites.
* Kasutades kinnitusvahenditena roostevabu või spetsiaalse pinnatöötlusega isepuurivaid kruvisid, soovitan piisava ajavaru olemasolul kruvidele mõne millimeetri võrra väiksema  puuriga augud ette puurida. See vähendab oluliselt terrassilaudade lõhenemise riski otstest.
* Kui kasutate siledat terrassi laudist, keerake laudise südamikupool ülespoole. Selline laud püüab vabas olekus veidi kumerduda (aastaringid tahavad sirgeneda).
* Olles lõpetanud terrassi laudise paigaldamise, tooge sama laudis alla ka külgedelt – katate ära vundamendi otsad ning tervikpilt jääb oluliselt nägusam.
* Liikudes terrassiga ümber maja nurga, ärge hakake vundamenti, alusroovitust ja laudist keerama, vaid liikuge samas sihis oleva laudisega edasi.
* Planeerides terrassile ka välikaminat, ehitage alusroovitus kamina all topelt tugevam, kui muidu.
* Ja lõpuks. Enne töödega alustamist mõelge läbi ka terrassi valgustus - kasulik on juhtmed vundamendi tegemise käigus juba oma õigetele kohtadele vedada, jääb hilisem tüütu ja tülikas töö ära.
Kokkuvõttes ei pretendeeri eelnev kirjutis kindlasti absoluutsele tõele – seda polegi olemas. Siin on lihtsalt ära toodud mõned näpunäited ja kogemused terrassi ehitamiseks.
Nii lihtne see siis ongi.
Jõudu tööle ja pidage meeles, et ise tehtud on ikka hästi tehtud!

Head teemad lugemiseks

Enim loetud artiklid

"Soovid meie ajakirjas reklaami, siis kirjuta toimetusele"

scandinavianhomeajakiri@gmail.com

Loe ja vaata kõiki artikleid rubriigist ILUSAD JA KAUNID AIAD

Ideed ja inspiratsioon ei saa kunagi otsa

Kirjuta meie toimetusele

Ajakiri ScandinavianHOME alustas tegevust aastal 2015.